Jaga seda postitust

Aastaga oluliselt kallinenud turismiteenused võivad viiruse tõttu odavneda

Aastane hinnakasv kiirenes statistikaameti teatel veebruaris 2 protsendile. Hinnakasvu vedasid kallimad teenused ja toiduained, kuid tagasi hoidis seda odavam energia.


Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Maailma majandusaktiivsuse nõrgenemine on vähendanud nõudlust nafta järele ja langetanud selle hinda. Madalam nafta hind jõudis veebruaris Eesti tanklatesse, kus hinnad langesid kuuga ligikaudu 3 protsenti. Kuna ka elektri hind Põhjamaade elektribörsil oli nii jaanuaris kui ka veebruaris väga madal, odavnes elekter eelmise aastaga võrreldes 13 protsenti.

Teenuste hinnakasv püsis veebruaris aga kiire, 4 protsenti. Eesti eristub teistest euroala riikidest turismiteenuste kiire hinnakasvuga: näiteks pakettreisid kallinesid veebruaris aastaga ligikaudu 30 protsenti. Koroonaviiruse levik võib peagi hakata turismiteenuste hinnakasvu aeglustama, sest inimesed reisivad vähem. Turism (pakettreisid, majutus, transport, restoranid) mõjutab tarbijahinna üldist taset märkimisväärselt, sest Eesti tarbijad kulutavad turismiteenustele ligikaudu 6 protsenti oma sissetulekust.

Koroonaviirus võib teisalt hindu ka kergitada. Seisakud rahvusvahelistes tarneahelates võivad tarbekaupade hindu tõsta riikides, kus haiguspuhangut ei ole. Riikides, kus nõudlus imporditavate kaupade järele püsib suur ja üleilmselt müüdava toodangu mahu vähenemine tekitab puudujäägi, tuleb tarbijatel mitme sisseveetava tarbekauba eest maksta tõenäoliselt kõrgemat hinda.

Eesti Panga prognoosi kohaselt ulatub tarbijahindade kasv tänavu 2 protsendi lähedusse. Eesti Pank avaldab uue korralise majandusprognoosi 2. aprillil.


Kokku on Eestis koroonaviirus tuvastatud 10 inimesel

Terviseameti labor tuvastas täna varahommikul viiel 29. veebruaril Itaaliast Bergamo-Riia lennuga Itaaliast naasnud tallinlasel nakatumise koroonaviirusesse, kõik nakatunud viibivad hetkel kodusel ravil. Kokku on Eestis koroonaviirusesse nakatunud 10 inimest, kõik juhud on olnud sissetoodud.

29. veebruari Bergamo-Riia lennu nimekiri on terviseametis olemas, kõigi nakatunutega on suheldud. Terviseameti hinnangul nakatusid inimesed riskipiirkonnas ehk Põhja-Itaalias viibides.

Tänaseks on terviseametil olemas ka 29. veebruari Bergamo-Tallinn lennul viibinute nimekiri. Tallinnasse saabunud lennul viibis seniste andmete kohaselt üks eile diagnoositud nakatunu.

Koroonaviirus levib piisknakkuse ja teatud juhtudel ka saastunud pindade kaudu. Maailma terviseorganisatsiooni andmete järgi säilib viirus väliskeskkonnas kõvadel pindadel 24-48 tundi, poorsetel materjalidel (nagu riided ja paber) 8-12 tundi ja niisketel pindadel kuni 72 tundi. Ventilatsiooniseadmete kaudu viirus ei levi.

Tõhusaim meede viiruse leviku tõkestamiseks on sissetoodud juhtude kiire leidmine ja nendega tegelemine. Kohaliku leviku vältimiseks tuleks riskipiirkondadest naasnutel 14 päeva kodus püsida ja oma tervist tähelepanelikult jälgida. Mistahes haigusega seotud sümptomite ilmnemisel tuleks ühendust võtta arstiga. 

Nii Tallinnas kui Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele ka tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus. Avalikesse kohtadesse (nagu lennujaam ja sadam) reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäevaringselt kolmeliikmeline kiirabibrigaad, mis toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.

Terviseamet on kokku analüüsinud 183 proovi, millest 10 on osutunud positiivseks ja 173 negatiivseks.

Riskipiirkonnast naasnutel tuleb 14 päeva enda tervist jälgida ja kodus püsida

Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuande telefonile 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.

Lähtuvalt haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangust on alates 26. veebruarist koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina Rahvavabariik, Põhja-Itaalia (Lombardia, Veneto, Emilia-Romagna ja Piemonte regioonid), Iraan, Jaapan, Singapur ja Lõuna-Korea.

Kõige õigem ja ajakohasem info koroonaviiruse COVID-19 kohta on leitav terviseameti kodulehelt.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri