Jaga seda postitust

Ballett ujuvlaval, ooper ja tippmuusikute kontserdid – Haapsalus algab Tšaikovski festival

Väike viik Kallis Mari Haapsalu Haapsalus festival Tšaikovski

Haapsalu Väikese viigi ujuvlaval saab vaadata “Luikede järve” vabaõhuetendust. Viigil sõidab ka aurulaev. F: Ivar Soopan

Kolmapäeval, 28. juunil algab Haapsalus esimene Tšaikovski festival, kus esinevad tippmuusikud ja solistid Venemaalt ning Eestist.

1. juulini vältava suurejoonelise festivali vaatemängulisim osa on reedel, mil Haapsalu Väikese viigi veele ehitatud ujuvlaval esitavad Eesti Rahvusballeti solistid läbikomponeeritud terviku Tšaikovski „Luikede järve“ kuulsatel teemadel.

Lavastaja Toomas Edur on etenduse uusversiooni toonud Eesti Rahvusballetiga lavale vähem kui aasta eest. Etendus on publikule tasuta. Korraldajad ootavad kõiki vaatajaid oma tekkide-toolidega ja kindlasti ilmastikule vastavas riietuses. Vihma korral on etendus Haapsalu kultuurikeskuses. Vabaõhuetendus algab kl 23.

Festivali esimene kontsert – “Vene romansid ja Puškini luule” – on kolmapäeval kuursaalis. Esinevad Elina Netšajeva (sopran) ja Johan Randvere (klaver), luulet loeb Christopher Rajaveer (Eesti Draamateater). See kontsert on juba välja müüdud.

Neljapäeval, 29. juunil kl 20 jätkub festival Haapsalu Jaani kirikus. Kontserdiga “Muusikalised kirjad” esinevad Iris Oja (metsosopran), Deniss Golubjov (oboe) ja Kirill Ogorodnikov (kitarr). Moskva barokksolistide eestvedaja ja oboesolist Deniss Golubjov on koos oma ansambliga teinud aastate jooksul koostööd Eesti muusikutega nii Moskvas kui ka Eestis. Sel kontserdil tuuakse publiku ette kimbuke Tšaikovski kaasaegsete muusikat. Iris Oja võrratu tämber kõlab vene muusikas justkui kodus.

Reedel, 30. juunil on esimene kontsert kl 16 Läänemaa ühisgümnaasiumi aulas, kus Moskva Novaja Opera solistid esitavad Tšaikovski  romansse, aariaid ja duette. Esinevad Jelizaveta Soina (sopran), Irina Romiševskaja (metsosopran), Mihhail Gubski (tenor), Ilja Kuzmin (bariton), Vladimir Kudašev (bass) ja Dmitri Sibirtsev (klaver).

Reedel kl 20 on piiskopilinnuses esimene festivali kõrghetk, kui Novaja Opera Sümfooniaorkestri ja pianist Kalle Randalu esituses kõlavad Tšaikovski klaverikontsert nr 1 b-moll ja sümfoonia nr 6 h-moll. Dirigent on Jan Latham-Koenig Suurbritanniast.

Kalle Randalu on Eesti seni ainus Tšaikovski konkursi laureaat. Ta esitab Tšaikovski esimese klaverikontserti, mida ta pole aastaid mänginud. Kontserdi teises pooles kõlab helilooja tuntuim, kuues sümfoonia „Pateetiline“. See on kunstniku loominguline testament, teos, mille üle Tšaikovski olevat kõige suuremat uhkust tundnud.

Selle järgneb kl 23 vabaõhuetendus “Luikede järv” Väiksel viigil.

Laupäeval, 1. juulil kl 12 on kultuurikeskuses lastekontsert „Neli heldet haldjat“ Tšaikovski „Aastaaegade“ ainetel. Esinevad Diana Liiv (idee autor, klaver), Liina Olmaru (jutustaja) ja Helen Veidebaum (koreograafia). Need on väikesed ja suured instrumentaalsolistid: Tallinna muusikakoolide, Moskva Gnessinite nimelise muusikakeskkooli ja Tallinna Balletikooli õpilased.

Päev jätkub kl 16 toomkirikus Moskva Novaja Opera keelpilliorkestri ja Kalle Randalukontserdiga. Kontserdi avab pianist Kalle Randalu Tšaikovski palaga „Mälestusi Haapsalust“ – teosega, mis võiks olla festivali moto ja mis on tervikuna sündinud helilooja emotsioonist seoses viibimisega Haapsalus.

Kõlab ka serenaad keelpillidele op. 48. Keelpillimuusika kuldrepertuaari kuuluv Tšaikovski kõikvõimas serenaad keelpillidele kõlab just nii, nagu helilooja seda soovis – võimalikult suure keelpillikoosseisuga, võimsalt ja lugematutes nüanssides.

Kl 20 algab piiskopilinnuses Tšaikovski ooper “Jolanta, mida esitavad Moskva Novaja Opera sümfooniaorkester ja solistid. Dirigent on Jan Latham-Koenig Suurbritanniast.

Harva esitatava ooperi „Jolanta“ poollavastuslik ettekanne Haapsalu linnuses on erakordne sündmus. Traagiline lugu noorest pimedast neiust sarnaneb veidi Valge Daami looga, mida on ajaloolise toomkiriku taustal aastakümneid etendatud.

Kui „Jolanta“ aastaid tagasi Moskva Novaja Opera teatris esimest korda lavale toodi, ütles tollane dirigent Jevgeni Samoilov selle kohta nõnda: „Minu jaoks on „Jolanta“ Tšaikovski loomingu seast kõige sügavam ja peenem. See on hümn jumalale, lugu armastusest ja eneseohverdusest teiste nimel. Ooper on kantud jõu ja meelekindluse ideest. Tegelasi iseloomustab moraalne puhtus ja üllus, millest tänapäeva maailmas on puudus. Muusika on väga dramaatiline ent samal ajal kerge ja särav. See on Tšaikovski viimane ooper ning peegeldab geniaalse helilooja kogemusi ja meisterlikkust.“

Ekskursioonid

Festivali ajal saab Haapsalus osaleda ekskursioonidel. 29. ja 30. juunil ning 1. juulil kl 12 on ”Jalutuskäik Jüri Kuuskemaaga Haapsalu Tšaikovski radadel”. (30. juuni ja 1. juuli grupid on täis) Jalutus käik algab promenaadilt Tšaikovski pingi juurest. ja see on tasuta. Registreerimine aadressil: annegret.leiten@concert.ee

Ringkäike korraldab ka sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Valida saab eesti- või venekeelsete ekskursioonide vahel.

29. ja 30. juuniil kl 13 juhib ringkäiku Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite juhataja Anton Pärn ja 1. juulil kl 13 Kadrioru kunstimuuseumi juhataja Aleksandra Murre. Ringkäigu algus on Haapsalu raekojas (Kooli 2). Pilet maksab 7€. Registreerimine: info@salm.ee.

Venekeelsed ekskursioonid algavad kl 14. 29. juunil juhib ringkäiku kunstiteadlane Aleksandra Murre, 30. juunil ja 1. juulil  Elizaveta Miroshnikova Moskvast. Algus Haapsalu raekojas (Kooli 2). Pilet maksab 7€. Registreerimne: info@salm.ee.

SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärna sõnul on ekskursioonide peamiseks eesmärgiks tutvustada Haapsalusse saabuvatele Tšaikovski muusika huvilistele veidi helilooja-aegse kuurortlinna atmosfääri ja elu-olu. “Kontsertidevahelise aja sisustamine hariva ja meelelahutusliku muuseumiringkäiguga aitab kindlasti kaasa Haapsalu ajaloolise miljöö tunnetamisele ja festivali meeleolu loomisele,” lisas Pärn.

Umbes poolteist tundi vältavad temaatilised jalutuskäigud saavad alguse Haapsalu raekojast ning jõuab maalilist promenaadi mööda Tšaikovski pingini.

Raekojas, näitusel “Kuurortlinna teejuht” tutvustatakse Haapsalu arengulugu 1820. aastatest alates, mil dr Carl Abraham Hunnius pani aluse kohaliku meremuda ravitoime uurimisele ja kasutamisele. Paarikümne aastaga levis Haapsalu mudaravi tuntus üle Venemaa, tuues siia ravile ja puhkama teiste seas Vene keisrikoja esindajaid.

19. sajandi lõpuks saavutas Haapsalu üleriikliku tähtsusega kuurortlinna staatuse. Iseseisvusajal 1920.-30. aastatel jätkus Haapsalu arendamine ravi- ja suvituslinnana, tuues siia rahvast nii omalt maalt kui ka naabrite juurest. Näitus pakubki võimalust jalutada koos suvitajatega läbi linna, külastada mudaravilaid, veeta lõbusalt aega kontsertidel, purjetada merel, jalutada rannas ja kohata mitmeid tuntud inimesi.

Ringkäik mööda promenaadi pakub kohtumisrõõmu eripalgeliste isikulugudega, mida kannavad endas laheäärsed ajaloolised hooned.

Allikas: Haapsalu Tšaikovski festivalwww.salm.ee

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri