Jaga seda postitust

Eestit külastanud välisturistide arv langes tagasi 20 aasta tagusesse aega

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) turismiarenduskeskus tegi kokkuvõtted eelmise aasta majutusasutuste jaAirbnb statistika kohta. Kui möödunud aasta kaks esimest kuud olid turismile mitmendat aastat järjest rekordilised, siis pandeemiast mõjutatud kuud tegid aasta kogulanguseks turistide ja ööbimiste koguarvus ligi 50%.

Siseturistide ööbimisi oli 12% vähem, välisturistide ööbimised langesid ligi 70%. Viimati iseloomustasid sellised numbrid välisturismiEestisse aastatel 1999 ja 2000, kui Eesti polnud veel liitunud Euroopa Liiduga ning oli reisisihtkohana avastamata maa nii Euroopas kui ka kaugemal.

Eesti majutusettevõtetes peatus 2020. aastal ühtekokku 1,97 miljonit turisti, kes veetsid seal kokku 3,7 miljonit ööd. Välisturistideööbimisi kogunes 1,4 miljonit – võrdluseks sobivad 1999. aasta, kui välisturistide ööbimisi kogunes Eestis 1,3 miljonit, ning 2000. aasta, mil neid oli 1,6 miljonit. Siseturistide ööbimisi kogunes mullu 2,27 miljonit ehk siseturism langes ligikaudu 2016. aasta tasemele, mil ööbimisi oli 2,21 miljonit.

„Maailm pöördus koju, nii ka Eestis. Kui tavapäraselt on ekspordi osakaal Eesti turismis kõrge ehk kaks kolmandikku on välis- ja kolmandik siseturismi, siis läinud aastal oli vastupidi,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Ainsad välisturud, kust saabunud turistide ööbimiste arv pärast pandeemiat paaril suvekuul ka kasvas, olid Läti ja Leedu. Nende kogulangus oli aasta kokkuvõttes välisturgudest ka kõige väiksem, ulatudes üle 40%. Aastat kahel esimesel kuul rohkem kui 20%-lise kasvuga alustanud Soome turg langes pärast pandeemia algust ülisuurde miinusesse ja jäigi sinna aasta lõpuni. Ööbimised Soomest vähenesid aasta kokkuvõttes 65%, ööbimised Venemaalt 70% ning Saksamaalt ja Suurbritanniast 72%.

Eesti piirkondade käekäik sõltus välisturismi osakaalust – mida suurem see on, seda suuremaks kujunes ka langus. Kõige suurem langus tabas Tallinna, kokku 63% langust ööbimistes, samas kui Hiiumaa oli ainus piirkond Eestis, kus siseturismi suure osakaalu tõttu kõigi ööbimiste arv aasta kokkuvõttes isegi kasvas (4%). Kui võtta ainult siseturistide ööbimised, siis kasvasid need lisaks Hiiumaale veel mitmel pool – Pärnu, Lääne ja Jõgeva maakonnas –, kuid ööbimiste koguarv jäi erinevalt Hiiumaast siiski miinusesse.

Majutusettevõtetega sarnane muster iseloomustas Airbnb vahendusel broneeritud ööbimisi. Kõige suurem oli langus Harjumaal, samas kasvasid ööbimised mitmel pool, kus pakkumine on väike, nt Järva ja Põlva maakonnas.

Eestis tervikuna kasvasid ööbimised üüripindadel enne pandeemiat hoogsamalt kui majutusettevõtetes, haarates viimastelt turgu. Pakkumine kahekordistus kolme aastaga, jõudes 2000lt üüripinnalt 2017. aastal ligi 4000ni eelmise aasta algul. Läinud aastaga vähenes pakkumine ja nõudlus taas 2017. aasta tasemele. 

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri