Jaga seda postitust

Enne puhkusereisi solaariumis päevitamine ei ole hea mõte

Soojamaareisi eel solaariumis päevitamine võib tunduda mõistlik – loogiliselt võttes võiks ju olla hea, kui nahk on enne jumekas ja justkui hilisemaks eredaks päikeseks ettevalmistatud. Solaarium pole aga hea vahend naha kaitsmiseks, pigem vastupidi.

Eesti terviseameti teatel on teaduslikult tõestatud, et solaariumist saadud naha kaitse tase on võrdne päevituskreemi päevituskaitsefaktoriga SPF2 või SPF3. (Võrdluseks: rannahooaja algul soovitatakse kasutada SPF ≥15).

Põhjamaalasetel on oma valge naha tõttu soojal maal puhates päikesepõletuse saamise tõenäosus väga suur. Ka britid on valge nahaga. Suurbritannia dermatoloogide ühingu statistika näitab, et 46 protsenti välismaal puhkavatest brittidest saab päikesepõletuse.

Ajakirjas “Photodermatology, Photoimmunology & Photomedicine” avaldatud uuringu kohaselt saavad päikesepõletuse pigem need, kes on end eelnevalt solaariumis jumekaks päevitanud. Näiteks Suurbritannia tudengite seas tehtud küsitlus näitas, et  puhkusereisil päikesepõletuse saanud noortest 12 protsenti olid just põletuse ennetamiseks käinud enne solaariumis, kirjutab Women’s Health.

Eesti terviseamet märgib, et solaariumides kasutatakse tavaliselt lampe, mis kiirgavad kordades tugevamalt, kui looduslik päike. Seetõttu saab nahk solaariumis lühikese aja jooksul väga suure annuse UV kiirgust.

Solaariumide UV-seadmes kasutatavad lambid genereerivad UVB- ja eriti UVA laineala kiirgust. UVB-kiirte osakaal võib solaariumides olla 0,5-4 protsenti kogu saadavast UV-kiirguse hulgast. See on võrreldav keskpäevase päikese mõjuga. Solaariumis saadava UVA-kiirguse kogus võib aga olla keskpäevasest päikesest 10-15 korda suurem.

UVA-kiirgus jõuab naha rakkudesse ning kahjustab nende struktuuri, lagundades elastiini ja kollageeni. See soodustab kortsude teket naha elastsus vähenemise tulemusena. Lisaks pärsib UVA-kiirgus immuunsüsteemi ning muudab vastuvõtlikumaks nakkuste ning nahavähi suhtes.

UVB kiirgus mõjutab epidermist ning suurtes doosides võib põhjustada naha põletust. Selle tulemusena väheneb naha loomulik kaitsevõime. Mida suurem on UVB-kiirte osakaal, seda rohkem kahjustuvad naha sügavamad kihid. Kahjuliku mõju nähud võivad avalduda alles aastate või aastakümnete pärast. On välja selgitatud, et mida nooremas eas hakatakse solaariumit kasutama, seda suurem on risk haigestuda nahavähki.

Seega, kui sul on juba pruunikas nahk, siis tõepoolest ei pruugi see nii kiiresti ära põleda kui täiesti valge nahk, aga eelnev jume ei kaitse siiski UVB-kiirte eest. UVB-kiired kahjustavad nahka sügavamalt ja mõju ei selgu kohe. Solaariumis oled nahale juba enne trauma põhjustanud ja päikese kätte jõudes süvendad seda traumat veelgi.

Vastunäidustused

Solaariumi kasutamine võib teid rohkem ohustada (terviseameti nõuanded):

• kui olete vähem kui 18 aastat vana
• kui teil on hele või tundlik nahk, mis võib kergesti saada päikesepõletuse
• kui te olete varem saanud päikesepõletuse, eriti lapsepõlves
• kui teil on palju tedretähne ja/või punased juuksed
• kui teil on palju sünnimärke
• kui teil või lähematel sugulastel on varem olnud nahavähk
• kui päikesevalgus on teie nahka juba kahjustanud

Soovitused solaariumi kliendile

• Määrata kindlaks enda nahatüüp: mida heledam nahk, seda lühem aeg solaariumis viibimiseks.
• Mitte külastada solaariumi üle kahe korra nädalas.
• Kui viimasest solaariumiseansist või päevitamisest on möödunud rohkem kui 6 nädalat, on naha UV-kaitsevõime langenud peaaegu nullini. See tähendab, et solaariumis tuleb päevitamist alustada kõige nõrgematest solaariumilampidest.
• Enne solaariumisse minekut tuleb määrida nahale spetsiaalselt solaariumis kasutamiseks mõeldud kaitsekreem ja vältida  tugevatoimeliste antibakteriaalsete kosmeetikavahendite ning suure alkoholisisaldusega näovee  kasutamist.
• Kontaktläätsekandjatel tuleb silmadest eemaldada kontaktläätsed.
• Solaariumis seansi käigus peab kandma UV kaitseprille ning kaitsta UV-kiirguse eest juuksed.
• Kui enne solaariumi külastatakse basseini, tuleb kare kloorivesi kindlasti pärast basseini ja enne solaariumit maha pesta, vastasel juhul võib tugevneda UV-kiirte kahjulik mõju.
• Antibiootikumide ning teiste ravimite tarvitamise ajal (hormoonpreparaadid, rahustid, vererõhu alandajad jne) on solaariumis käimine sagedasti vastunäidustatud. Ravimite tarvitamisel tuleb enne solaariumi külastamist konsulteerida arstiga.

Kui palju käiakse Eestis solaariumis?

Terviseameti eelmisel aastal avaldatud küsitlus näitas, et suurim osa vastanutest (73,6%) võtab solaariumis kuni 10 seansi aastas. Alla 20% respondente päevitab solaariumis 11-20 seansi aastas. Veidi üle 6% vastanutest võtab aasta jooksul 20-30 solaariumiseansi. Mõned (2,8% vastanutest) võtavad üle 30 solaariumiseansse aastas. Kokku osales küsitluses 178 inimest. Nendest 173 naist ja 5 meest.

Küsitluses osalenuilt küsiti, kas nad on teadlikud enda naha fototüübist ja sobivaima seansi pikkusest. Peaaegu kolmandik (29,2%) kinnitas, et ei ole enda naha tüübist ja sobivaima seansi pikkusest teadlik. Üle 70% respondentidest tunneb enda naha tüüpi ja õiget päevitusrežiimi.

Küsitluse üheks eesmärkidest oli uurida, kas solaariumiteenuse kasutajad saavad teenindajatelt vajaliku teavet õige päevitusrežiimi määramise ja protseduuri vastunäidustuste kohta. Sellele küsimusele vastamisel jagunesid respondentide arvamused peaaegu pooleks: 52,8% vastanutest on arvamusel, et nad saavad teenindajalt endale vajaliku informatsiooni ning 47,2% vastanutest arvavad, et ei nad ei saa sellist informatsiooni.

Ligi 63 protsenti on saanud solaariumis nahapõletuse

Suurim osa vastanutest (62,9%) teatas, et nad on saanud solaariumis päevitamisest nahapõletust. Ning 37,1 % respondentidelt teatas, et ei ole saanud solaariumis päevitamisest nahapõletust.

Kogutud andmetel on naha põletust saanute 19-30-aastate isikute osakaal osalejate üldarvust on 40,4%. Naha põletuse saanute osalejate osakaal kahaneb proportsionaalselt solaariumi klientide vanuse suurenemisele.

Respondendid, kes kasutavad solaariumi kuni 10 korda aastas ja on saanud sealt naha põletust, moodustavad 47% osalejate üldarvust. 11-20 korda aastas päevitavad isikud, kes on saanud nahapõletuse, moodustavad 11% respondente. Kolm protsenti vastanutest, kes on saanud naha põletuse, kasutavad solaariumi 20-30 seansi aastas. Ning üks protsent osalejatest teatas, et kasutab solaariumi üle 30 seansi aastas ning on saanud naha põletuse.

Uuringu osalejatelt uuriti, kas nad on kunagi saanud muid tervisekahjustusi, mida nad seostavad solaariumi kasutamisega. Ning nendelt, kes teatas, et on saanud muid tervisekahjustusi paluti täpsustada, millised need tervisekahjustused olid.

Enamus respondentidest (90,4%) teatas, et ei ole saanud muid tervisekahjustusi. Vastanutest oli 17 inimest (9,6%), kes arvasid, et on saanud solaariumis päevitamisest tervisekahjustusi.

 

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri