HOIATUS: Kui oled Bali saarel, hoidu Agungi mäest – vulkaan võib lähiajal pursata

Agungi vulkaani tipp. F: Google Earth

Välisministeerium palub Indoneesiasse reisivatel Eesti kodanikel olla ettevaatlik, sest Bali saarel Agungi mäel on aktiveerunud vulkaan Agung.

“Palume olla ettevaatlikud ning järgida kohalike ametivõimude korraldusi,” teatas välisministeerium.

Agung on mägimatkajate populaarne sihtkoht. Indoneesia võimud laiendasid Agungi võimaliku purske tõttu ohupiirkonna suurust varasemast rohkem kui kahekordseks.

Vulkaani ohutaset kergitati tasemeni 3. Turistidel ja matkajatel palutakse vulkaani kraatrist hoiduda vähemalt 6 kilomeetri kaugusele. Mäele ei tohi ronida merepinnast kõrgemale kui 950 meetrit.

Täna teatas kohalik geoloogiateenistus, et kraatrist pole suitsu ja tuha tõusmist täheldatud. 19. septembril registreeriti aga 427  vulkaanilist maavärinat, 20 madalat vulkaanilist maavärinat ja 11 kohalikku tektoonilist maavärinat.

20. septembril oli vuklaanilisi maavärinaid 563 ja madalaid vuklaanilisi tõukeid 8.

Eile tõusis vulkaaniliste maavärinate arv 592-ni, madalad vuklaanilisi tõukeid registreeriti 82 ja kohalikke tektoonilisi maavärinaid 51.

Ohupiirkonnas olevail Indoneesia elanikel on palutud olla valmis evakueerumiseks.

Kuigi Agungi seismiline aktiivses on viimastel päevadel suurenenud, ei kutsu Indoneesia võimud turiste saarelt lahkuma. Vastupidi, palutakse oma külastust jätkata, aga samas jälgida edasisi teadaandeid ja ohuhoiatusi.

Agung on 3142 meetri kõrgune ja see on Bali kõrgeim mägi.

Viimases purskes hukkus 1100 inimest

Agung purskas viimati 1963. aastal ja on siiani aktiivne. Viimase purske ajal korral hukkus umbes 1900 inimest.

1963. aastal kuulsid kohalikud elanikud kõigepealt tugevat plahvatust ja nägid kraatrist õhku tõusvaid pilvi. 24. veebruaril hakkas mäe põhjaküljelt alla voolama laava. See jõudis järgneva 20 päeva jooksul 7 km kaugusele.

17. märtsi oli esimene purse, mis saatis tahma ja suitsu 8-10 km kõrgusele. Mööda mäe külge langes püroklastiline ehk lõõmpilv.

Lõõmpilv on kuumadest gaasidest ja tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Lõõmpilved on üks ohtlikemaid vulkaanidega seotud nähtusi. Lõõmpilve temperatuur võib ulatuda kuni 1000 °C ning kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis.

Lõõmpilv kattis paljud külad ja tappis ligi 1500 inimest. Sellel järgnenud paduvihmades ja mudavoogudes hukkus veel 200 inimest.

Uus purse oli 16. mail, mil lõõmpilv tappis 200 inimest.