Jaga seda postitust

Hoovus veab tohutul hulgal plastikujäätmeid Arktikasse, kus see jääb lõksu

Eile avaldatud uuring näitab murettekitavat olukorda, mille on põhjustanud inimeste plastikujäätmed. Uuringu tulemustest selgub, et hoovused viivad Atlandi ookeanis hõljuva plastiku Gröönimaa ida- ja Skandinaavia põhjaranniku vahele, kus see jääb lõksu.

Juba 2013. aastal avastas Atlandil seitse kuud uurimustööd teinud teaduslaev Tara meeskond, et Gröönimaa külje alla Barentsi merre Novaja Zemlja juurde jõuab suures koguses pisikesi plastikutükke. Neid kannab sinna Golfi hoovus.

Teadlased nimetasid seda paika “hõljuva plastiku tupikuks” – see on koht, kuhu suur osa Atlandi plastikust lõpuks koguneb.

Teadlaste hinnangul on see alles algus plastiku suurrännakul arktilisse vette.

“Sellest on möödas vaid umbes 60 aastat, kui hakkasime plastikut tööstuslikult kasutama ning selle kasutamine ja tootmine on sellest saadik pidevalt suurenenud,” rääkis uuringu kaasautor, Saudi Araabia teaduse ja tehnoloogia ülikooli Punase mere uurimiskeskuse juht Carlos Duarte Washington Postile. “Seega enamik ookeani jõudnud plastikust on veel teel Arktikasse.”

Uuring avaldati eile ajakirjas Science Advances. Uurimistööd juhtis Andrés Cózar Hispaania Cádizi ülikoolist ning selles osalesid kaheksa riigi teadlased: Taanist, Prantsusmaalt, Jaapanist, Hollandist, Saudi Araabiast, Hispaaniast, Suurbritanniast ja USA-st.

Teadlaste hinnangul on arktilistes vetes umbes 300 miljardit pisikest plastikutükki, ilmselt on see hulk aga suurem. Veelgi rohkem on plastikutükke merepõhjas, leiavad uurijad.

Allpool on kaart, mis näitab Atlandi ookeani vee ringvoolu ja seda, kuhu plastik lõpuks jõuab ning lõksu jääb.

Atlandi plastikujäätmete liikumine

Atlandi plastikujäätmete liikumine. (Kliki pildil, et vaadata suuremalt)

Naabruses elavatel inimestel on vähe süüd

Paljud asjaolud toetavad seisukohta, et plastik jõuab Arktikasse just ookeanihoovusega, mitte piirkonnas elavate inimeste tegevuse tõttu. Üks seda toetav fakt on see, et lähiümbruses elab vähe inimesi ja nad ei suudaks nii palju jäätmeid tekitada. Seda enam, et Skandinaavia riikides on maailmas kõige paremini toimiv jäätmemajandus.

Samuti järeldas uuring, et vana ja murenenud plastikujääde, mida merest leiti, on vees rännanud juba kümneid aastaid.

Carlos Duarte sõnul on algselt mõne kuni mõnekümne sentimeetri suurused plastikutükid päiksevalguse mõjul murenenud ja muutunud tunduvalt väiksemateks osakesteks. “See protsess võtab aega mõnest aastast kümnete aastateni. Seega see materjal, mida me seal näeme, on ookeani sattunud aastakümneid tagasi,” lausus ta.

Uurijad avastasid ka seda, et Barentsi merest ülespoole kaugemale Arktikasse pole plastikut palju jõudnud. Sellegi põhjuseks on hoovused – plastik koguneb kohta, kus hoovuse vesi jahtub ja langeb põhja.

Barentsi ja Gröönimaa rannikumeres on 95% Arktika plastikust (uurimislaev võttis proove 42 paigast).

See piirkond on oluline kalapüügipaik, kust jõuab kõikjale maailma ja ka eestlaste lauale tursk, heeringas, lõhe ja muud kalad. See ongi üks põhiküsimus: kuidas mõjutab plastik kalu? Ja sealt edasi: kuidas see mõjutab meid, kes me neid kalu sööme?

Plastiku liikumine Atlandi ookeanis on osa suurest süsteemist, mida toimib temperatuuri ja vee soolasisalduse mõjul. Külm ja soolane vesi langeb Põhja-Atlandis põhja ning liigub seal tagasi lõunapoole.

Inimese tekitatud plastikujäätmetest jõuab aastas ookeani kaheksa miljonit tonni. Jäätmete globaalne liikumine ja hoovuste roll on seepärast teadlastele üks olulisemaid uurimisvaldkondi.

Kuigi Arktikasse jõuab palju plastikut, on teadlased täheldanud, et suurem osa sellest läheb kuhugi oma teel kaotsi. Nad ei tea veel, kuhu see plastik kaob, aga neid kohti püütakse välja selgitada.

See osa plastikust, mis aga Arktikasse jõuab, jääbki sinna ja sealt enam väljapääsu ei ole, ütles Carlos Duarte.

Kuna plastikul võtab kogu maailmameres liikumine palju aega, järeldavad teadlased, et Arktikas olev prügi on pärit Põhja-Ameerikast ja Euroopast ehk siis sealsed inimesed on selle merre visanud. Muudest maailmajagudest pärit plastik, mida on tohutult palju, on vees alles liikumas ja suures koguses pole see Atlandisse ning Arktikasse veel jõudnud.

Tulevik pole kuigi ilus. Arktikasse jõuab veelgi rohkem plastikut, sest kliima soojenemise tõttu avanevad Põhjas asuvad uued merealad jääkattest, plastik saab paremini mööda veepinda liikuda ja vabaneb ka see osa jäätmetest, mis on praegu jääpankades kinni, märgivad teadlased.

Vaata ka video, kuidas plastik kaladesse ja meie söögilauale jõuab:

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri