Jaga seda postitust

INTERVJUU: Eestlane ei planeeri sisereise pikalt ette ja jääb seepärast tihtipeale hotellikohata

Selle nädala Maaleht kirjutas, et Statistikaameti uuringu kohaselt käisid Eesti elanikud eelmisel aastal 6,6 miljonil ööbimisega sisereisil, aga vaid ligi 2,2 miljonit reisi olid sellised, kus ööbiti tasulises majutuskohas.

Reisiportaal jätkab seda teemat ning otsib põhjust, miks Eesti elanikud suhteliselt vähe tasulistes hotellides peatuvad. Tasuta majutust kasutatakse kõigist ööbimistega sisereisidest lausa 67 protsendil juhtudest.

Kuidas on lood Pärnus?

  • Kas olete oma maakonnas turistidelt uurinud, miks suur osa siseturistidest siiski ei peatu nii-öelda ametlikes majutusasutustes? On asi hinnas, kvaliteedis või lihtsalt selles, et neil on võimalus kuskil tasuta ööbida?
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse lektor Heli Müristaja. F: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismimajanduse lektor Heli Müristaja. F: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž

Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismikompetentsikeskuse juhataja, inimgeograaf Heli Müristaja:

Jah, küsisime. Siseturistidel ja välisturistidel on erinevad põhjused. Kõige enam kasutavad n-ö tasuta ööbimist (sugulased ja tuttavad) noored vanuses 16-25 ja inimesed vanuses 65+.

See on selgitatav nende hinnatundlikkusega ning tõigaga, et neil on igal pool tuttav ees, kes neid valmis lahkelt vastu võtma.

Sõprade ja sugulaste külastamine reisieesmärgina turismis on üldse üks väga oluline valdkond, millele mõned sihtkohad ja -riigid maailmas on juba eraldi tähelepanu pööranud (nt Iirimaa ja ka Soome).

Kui keskenduda vaid siseturistidele, miks nad peatuvad väljaspool tavapärast majutust, siis nad vastasid järgmiselt:

soodne hind (24%), rohkem ruumi (24%), mulle ei meeldi hotellis (12%) ja ei leidnud vaba tuba hotellis (40%).

Viimane vastus selgitab seda, et eestimaalased ei planeeri oma külastust pikalt ette ja kui siis soovivad ühel hetkel tulla, on teenustega kitsas käes.

  • Ligi 10% kõigist siseturistide ööbimistest oli eelmisel aastal “muudes tasulistes majutuspaikades”. Nende hulgas on otse pakutav kodumajutus, aga ka AirBnB ja Booking kaudu leitud paigad. Kuidas teie hinnangul mõjutavad Airbnb-sugused veebilahendused maakonna “ametlike” hotellide külastatavust? Kas hotellid kaotavad kliente või pigem reisib rahvas tänu sellele rohkem ja kõik võidavad?

AirBnB osas tuleb eristada kahte tüüpi pakkumist – osa on n-ö ametlikult registreeritud kodumajutused, külaliskorterid ja puhkemajad, ja teised, mis ei ole ametlikult registreeritud.

Kliendil ei ole hetkel võimalik kontrollida, kas ta ostab teenuste ühe või teise teenusepakkuja käest.

Suvekülalise uuringu järgi ei olnud AirBnB väga tugev „tegija“ turul – ainult 6% uuringus osalenud väliskülalistest kasutas seda kanalit majutuse broneerimisel.

Siseturistid AirBnB’d ei kasutanud, aga nende seas jagunesid broneerimiskanalid järgmiselt: 10% kasutasid broneerimisel tuttavate/sugulaste abi, 57% tegi broneeringu otse majutusasutusse, 33% tegi broneeringu booking.com vahendusel.

Minu isiklik arvamus on, et AirBnB toob sihtkohta uut tüüpi külalised, kes jätaksid muidu tulemata, seega sihtkohale terviklikult mõjub see hästi.

  • Kas kodumajutused on tõusnud hotellidele konkurendiks?

Kindlasti on see kasvav trend ning see sunnib omakorda hotelle oma teenuseid ümber vaatama. On juba teada hotellid, mis on kujundanud oma hotellitoad ümber pigem korterilaadseteks suuremateks üksusteks, sest inimesed eelistavad suuremaid ruume ja mõnusat kodust õhkkonda.

  • Tavaliselt mõjutab konkurents hinda. Kas hotellitubade hindades on nii-öelda õhku sees, mida välja lasta?

Ausalt, ma ei oska sellele vastata. Pärnu on ainuke sihtkoht, kus keskmine hind kasvab suvekuudel kõrgemaks kui Eesti keskmine, samas kui teistel kuudel on ta madalam.

Samas on täitumus väga kõrge ehk see näitabki seda – nõudlus ja pakkumine toimib turul. Talvel tehakse kindlasti sooduspakkumisi ja hotellid on öelnud, et nad teevad neid suvekäibe arvelt, et mitte oma meeskonda kaotada ja anda neile ka tööd väljapool kõrghooaega.

  • Kuidas peaks teie hinnangul seda valdkonda Eestis paremini reguleerima, et hotellid ei kannataks ja ja kodumajutused saaksid ka tegutseda?

Turismiseadus määratleb kenasti, mis liiki majutusettevõtted on turul olemas, sh kodumajutus, külaliskorterid jne. N-ö käest kätte pakutav teenus on Pärnu turul olnud juba sajandeid (nt ranna piirkonnas asuvates villades oli kohustus pakkuda 1-2 tuba suvel välja külalistele, nõukogude ajal üürisid inimesed oma korterist ühte tuba või kolisid peamajast aiamajja, et pakkuda majutust Peterburgi turistidele).

Lihtsalt ärimudelid turul on kiires muutumises ning eeldavad varasematelt olijatelt adapteerumist ja uute lahenduste pakkumist.

  • Kas Teie maakonnas on mõni “pudelikael”, mis takistab turistide arvu suurenemist?

Siseturismi osas ma ei näe takistusi – kel on isiklik transport, siis saab Pärnusse ja ära ka (ahjaa, auto parkimine suvisel ajal on kohati keeruline).

Välisturistide osas on küsimus ligipääsus. Asume kaugel olulisematest transpordisõlmedest – sadamad, rong, lennujaamad. Siia tulijal peab olema ikka kindel eesmärk just Pärnusse tulla. Suvisel ajal võib olla pudelikaelaks ka teenuste piiratus just tipp-päevadel, kus toitlustuskohtades tuleb pikalt oodata.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri