Jaga seda postitust

INTERVJUU: Mees, kes tutvustab eestlastele Islandit ja tunneb haldjasaart nagu oma sahvrit

Askur Alas Islandil reisi juhendamas. F: Ivar Soopan

Askur Alas valdab veidralt kõlavat keelt, mida räägib Altandi põhjaosa üksildasel Islandi saarel vaid 330 000 inimest. Ühtäkki on sajandeid vaese paigana tuntud saareriik tõusnud kõikvõimalikes elujärje-edetabelites maailma tippu. Kuidas see võimalik on ja kas edul on ka head või halvad tagajärjed?

Alas juhatab Islandil Eesti turistide gruppe ja lisaks viib sinna müstilisele saarele igal aastal hulganisti ka oma sõpru ja tuttavaid. Ta tunneb keelt ja kombeid, teab, mis selles riigis on viimasel kümnendil toimunud.

„Mul on millegipärast meeles, et aastal 2003 käis Islandil turiste täpselt sama palju kui seal oli rahvast. Ehk siis umbes 300 000,“ meenutab Alas. „Eelmisel aastal käis 1,7 miljonit ja selleks aastaks ennustatakse üle kahe miljoni. Ehk siis tõus on ligi seitsmekordne.“

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Metsik turismikasv

Alas iseloomustab niisugust turismiplahvatus nii – see on metsik.

Tema sõnul tuleb turiste juurde kiiremini kui riik jõuab taristut ja hotelle arendada. „Ja siin võibki juba mõelda lausa selle peale, et see on järgmine mull, mis lõhkeb,“ märgib ta. „Teatavasti Islandil oli finantskriis, mis peaaegu riigi põhja viis.“ Aga sellest said nad üle just tänu turismile.

Kui maamunal oli veel inimesi, kes kõleda kliimaga haldjatemaast midagi ei teadnud, siis pärast eelmise aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri jäi neid kõvasti vähemaks. Südikalt mänginud Islandist sai EMi staar, kuigi veerandfinaalist edasi ei pääsetud.

See tähelepanu lisas 103 000-ruutkilomeetrise saareriigi turismindusele hoogu ning see pole siiani raugenud.

Turism on aidanud Islandil tõusta näiteks inimarengu indeksi (maailma riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse ootavat eluiga, haridust ja elatustaset) 2013. aasta 14. kohalt eelmisel aastal 9. kohale. Praeguseks on aga turistide hulk jõudmas kriitilise piirini.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Islandlased on sellest isegi aru saanud – kuskil tuleb sein ette ja see hakkab nende puutumatu loodusega saart halvemuse poole mõjutama.

„Nad üritavad turismi rohkem maksustada, sest see pole normaalne, kui ühel aastal tuleb 1,7 miljonit turisti ja järgmisel aastal 2,1 miljonit,“ märgib Alas. „Pool miljonit on juures. Neid ei ole isegi kuhugi ära panna. Loomulikult ehitatakse lakkamatult uusi hotelle, aga see mull peaks ühel hetkel lõhkema.“

Turismisektori käibemaksu suurendamise üle 11 protsendilt 22,5-le käib Islandil kõva vaidlus.

„Turismisektor muidugi ütleb, et siis me seal kuskil Ida-Islandil paneme end kinni ja vallandame oma inimesed, kui see peaks juhtuma,“ lisab Alas. „Ühesõnaga – nad maadlevad selle probleemiga.“

Island. F: Pixabay.com Islandit

Island. F: Pixabay.com

Turism möödus kalandusest

Kui läbi ajaloo on Islandi tööstusharu number üks olnud kalandus, siis nüüd on turism. See ei tähenda seda, et kalandusega tegeletaks vähem või see tooks vähem kasu – turismist teenitav tulu on lihtsalt kalandusest mööda läinud.

Kalandus on Islandi tugisammas ja saareriik on selle endale ise välja võidelnud. Askur Alas meenutab, kuidas see juhtus.

„See oli 1944, kui nad kuulutasid välja iseseisvuse. Siis oli nende merepiir viis meremiili (rannikust). Kõik suurriigid käisid kalastamas ja püüdsid kogu kala välja, sest islandlastel endil ei olnud ju traalereid. Nad olid vaesed. Nad käisid puupaatidega merel, aerutasid,“ jutustab Alas.

„Nad said natuke pahaseks selle peale ja ütlesid, et nüüd on meie majandustsoon 12 meremiili. No see neelati kuidagi alla. Aga siis vaatasid nad ka rahvusvahelisi seadusi ja rahvusvahelise õiguse järgi oli neil õigus kuulutada välja suurem ala. Ja kuulutasidki – 20 meremiili. Natuke aega läks mööda ja siis 50 ning 100 meremiili.

Selle peale sai Suurbritannia väga vihaseks. Mis 100 meremiili? Pisike Island – mis jama te ajate? Siis toimus 1970ndatel kuulus nn kalandussõda Briti saarte ja Islandi vahel. NATO riigid ei tohiks omavahel sõdida, aga vaat see kalandus tingis selle. Keegi kedagi muidugi pommitama ei hakanud, vaid Island ehitas üles oma rannakaitselaevastiku ja see ongi põhimõtteliselt ainuke Islandi sõjaline jõud. See on kalanduse kaitseks.“

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Oma õigusi kaitses pisike riik suure Suurbritannia eest nii, et sõitsid oma laevadega briti traalerite tagant läbi ja lõhestasid nii nende võrgud. Süstemaatiliselt. See paisus rahvusvaheliseks skandaaliks.

Lõpuks otsustas Suurbritannia oma maine päästmiseks taanduda.

Aga ega islandlased sellega piirdunud. Nüüd ulatub nende majandustsoon 200 meremiili kaugusele ja nad müüvad teistele riikidele oma kalarikastes vetes püüdmiseks lube.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Tegid AirBnB seaduse

Tulles tagasi turistide sissevoolu mõju juurde, toob Alas välja mõned tähelepanekud.

„See teeb kohalikel elu nii paremaks kui ka halvemaks,“ ütleb ta. „Halvemaks teeb selles mõttes, et kui oled Reykjavikis üliõpilane ja tahad korterit üürida, siis sa ei saa. See on turistide pärast ülikallis või kortereid ei olegi saada. Kõik üürivad AirBnB kaudu oma kortereid turistidele.“

Island on AirBnB mõju tõttu teinud lausa eraldi AirBnB seaduse. Kui üürid elamise majutusvahenduse veebikeskkonna kaudu rohkem kui kolmeks kuuks aastas välja, pead riigile mingi summa maksu maksma.

Alase sõnul on see üsna edumeelne mõtlemine, sest riik teenib vähemalt kasu ja reguleerib mõningal määral kitsast korteriturgu.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Hinnatase on riigis viimastel aastatel kerkinud. „Kui eelmine aasta käisime, oli viimane hetk mõistliku hinnaga. Nüüd on hinnad julgelt 10 protsenti tõusnud,“ ütleb ta. „Aga nad võivad seda teha, kui sul tuleb jälle 400 000 turisti rohkem.“

Islandil ringi sõites näeb palju väikseid majutuskohti, restorane ja farme. Kas riigi turism ongi üles ehitatud väikeettevõtetele?

„Ei saa ühest vastust öelda,“ vastab Alas. „Seal käivad ju ka kruiisilaevad. Kui kruiisilaev tuleb sisse, siis saabub 1000 turisti korraga maale. Siis me ei saa rääkida väiksest asjast.“

Väikeettevõtted on väikestele gruppidele ja matkasellidele, keda jagub Islandile samuti.

Taristu vajab arendamist

Island. F: Pixabay.com

Uurides Alaselt, kuidas on suur edu ja turistide rohkus islandlasi inimesi muutnud, jääb ta vastuse võlgu, kuid lisab: „Aga võin öelda, mida mõtlen selle kohta. Mõtlen seda, et mingis mõttes on nad igavesed tõprapead. Kui sul ikkagi turism tõuseb nii palju ja sul tuleb sissetulekut, SKP tõuseb mühinal, siis võiks asfalteerida mõne tee ära, mis viib turismisihtkoha juurde. Ja ehitada sinna mõne tualeti. Sellega neil tundub olevat ületamatuid raskusi.“

Taristu arendamine ja turistidele mõeldud pealtnäha pisiasjad edenevad vaevaliselt. „Kuna ma iga aasta käin, siis näen, kuidas sellega on,“ ütleb ta. „Ongi nii, et on sada meetrit ära asfalteerinud ja siis on teise peldiku ehitanud esimese kõrvale. Aga tegelikult seal võiks olla mingi riiklik plaan – tõstke see turisminduse käibemaks 22,5 peale, aga ehitage siis normaalsed teed välja, ehitage taristu, peldikud, kohvikud ja värgid! Ärge kaevelge, et meil tuleb niipalju turiste, me ei saa kuidagi hakkama. Need turistid jätavad teile raha, tehke sellega midagi, tehke see asi ära!“

Alase sõnul ilmselt tõstetaksegi varsti käibemaksu, aga selle suuruses leitakse kompromiss.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

„Miinid“ laavaväljadel

Turisminduse mõju ja selle valdkonna arendamise vajadusest räägib näide, kuidas mõnda aega ei mõistnud kohalikud elanikud, miks tekib loodusesse prügi. (Tegelikult on Islandil liikudes raske isegi põlenud tikku maast leida – kõik on väga puhas, aga aegamisi siia-sinna jäätmeid tekib.) Alase sõnul on prügiprobleem tekkinud viimase kümne aasta jooksul. Varem ei osanud islandlased isegi arvata, et keegi viskab prügi maha.

„Nad arvasid, et kui käid kuskil midagi vaatamas, siis võtad oma prügi kaasa. Nad ei arvanud, et tuleb turist ja viskab prügi maha, kuna ta ei näe, et kuskil oleks prügikast,“ ütleb ta. „Nemad aga arvavad, et kui prügikasti ei ole, siis sa võtad prügi kaasa – nende mõtlemine on selline. Ja ongi läinud aega, et nad aru saaksid, et nii päris ei saa. Sa ei saa turistide mõttemaailma ümber muuta. Sa pead panema need prügikastid.“

Tualettide vähesusega seoses meenutab Alas mullust tulist teemat kohalikus ajakirjanduses, kus ilmus lugusid sellest, kuidas turistid käivad laavaväljal hädal ja jätavad koos „miinidega“ sinna ka tualettpaberihunnikud. „See oli suur uudis, kui mitmed talunikud raporteerisid kakavatest turistidest,“ ütleb ta muiates.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com


Eraldatus on aidanud hoida saagade-maa keelt

Askur Alas õppis aastail 1991-1994 Islandi ülikoolis, kus sai suhu kohaliku keele. Hiljem naastes täiendas ta end Tartu ülikoolis skandinavistika alal.

Kui selgeks sa Islandil keele said?

Keele ma sain loomulikult selgeks.

Täitsa selgeks?

Vaata, see oli nii. Esimene aasta toimus õppetöö inglise keeles, aga järgmised kaks aastat islandi keeles. Nii et sa võid teha oma järeldused.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Aga tunned sa ennast kohalike elanikega vestledes mugavalt? Saad kõigest aru, tagamõttega lausetest jne.

Ei-ei. Peab ennast pidevalt kursis hoidma, mida ma Eestis olles ei saa teha, aga just need Islandi-reisid aitavad mul seda teha. Suhtlen bussijuhtide või hotelliinimeste ja kõikidega ikka islandi keeles ning siis jääb kõrva, et oot-oot, see lause oli kuidagi imelik – mida sa nüüd täpsemalt mõtlesid?

Mis selle keele nii eriliseks teeb?

Võtame nende eraldatuse. Nad asuvad saarel keset ookeani ja seetõttu keelelised mõjud olid väikesed, mis muidu Mandri-Euroopas olid kindlasti väga suured. Võtame kas või ladina keele või indoeuroopa keeled, mis on omavahel läbi põimunud. Aga kui sa asud oma üksikul saarel, sul sellist mõju ei ole. Siis see keel jääb omaette tiksuma.

See teeb nad eriliseks. Ja muidugi see, et selles keeles on kirjutatud üks peatükk maailma kirjanduse kulllavaramust ehk saagad ja eddad. Teatud pingutusega nad suudavad praegugi neid lugeda. Keel on vähe muutunud, aga loomulikult ta on muutunud. Ei saa võtta nii, et üldse pole muutunud.

Aga näiteks meie eesti keel on tuhande aastaga tohutult palju rohkem muutunud.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

See keel on eraldatud ja suht muutumatu, aga oskad sa seda võrrelda mõne teise skandinaavia keelega ja öelda, millise keelega võis islandi keel olla kõige sarnasem enne muutumist?

Jah, oskan – kõige sarnasem on fääri keel. Ja kui islandlasi on praegu 330 000, siis fäärlasi on umbes 50 000. Võib üleüldse mõtiskleda selle üle, kuidas on võimalik, et mingi keel eksisteerib, kui inimesi on vaid 50 000. Ja mitte ainult keel – ka kultuur, raamatud, rahvariided, tantsud…

Peale fääri keele, millele see veel sarnaneb?

Siis on olemas norni keel. Seda tegelikult enam ei ole olemas. Seda räägiti saartel, mis on Fääridest lõuna pool ehk Hebriidid, Shetland ja… Seal elas ju viikingikogukond ja oli tükk aega enamikus, kuni siis anglosaksid taas koloniseerisid ja see keel suri välja. Norni keele viimane rääkija oli vist aastal 1850.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com


Võluvad, aga julmad ja keerulised saagad

Askur Alas tõlgib Islandi saagasid, mille keelekasutust ja värsse on äärmiselt keeruline eesti keelde ümber panna.

Askur Alas: Ma tõlkisin mullu ära kaks-kolm peatükki Egili saagast, mis on mu lemmiksaaga, mille ma tahaks otsast lõpuni ära tõlkida. Neid peatükke on üle saja, see on metsik.

See on ülimalt keeruline. Ühe kaheksarealise luuletuse tõlkimiseks kulub ilmselt üks päev. Kujuta ette, et neid on 150. Ainuüksi luuletused. Saaga ise on paks nagu telliskivi. See on 10 aasta projekt. Kõige parem oleks kui koliks Islandile aastaks ajaks või poolteiseks, siis saaks selle isegi valmis. Aga teiste asjad kõrvalt…

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Kas eesti keel on sama rikas, et saagasid edasi anda?

Ma ei ütleks, et üks keel on parem kui teine, vaid pigem on see nii, kuidas sa seda keelt kasutada oskad. Ja kahtlemata 1000 aastat tagasi skaldid, nagu nimetati Islandi luuletajaid, nad oskasid seda keelt kasutada. Neid sellepärast hindasid ka kuningad. Norra kuninga juures oli mitu skaldi. Pidas neid üleval, sest nad olid sõnameistrid, keelemeistrid.

Islandi rahvas on väga väike. Kust neil see kultuuritunnetus tuli? Mõtleme Vana-Kreeka peale või mõne muu kultuurrahva peale. Neil olid poeedid, filosoofid, ihuluuletajad, aga nüüd äkki on kuskil põhjas nii väikses kohas seesama?

See ongi täiesti õigustatud küsimus ja mul ei ole sellele vastust. Ainuke vastus on nende eraldatus. Nad on seal oma väikse saare peal keset maailmamerd ja keegi neid ei ründa, ööd on pimedad… Teatatavasti asub Island 63. Ja 66. laiuskraadi vahel ja 66 on juba see, kust läheb põhjapöörijoon. Talviti on 4-5 tundi valget aega. Suveti vastupidi. Mida sa siis teed pimedas ja üksinduses? Võib-olla see inspireeris inimesi midagi tarka tegema.

Island. F: Pixabay.com

Island. F: Pixabay.com

Samas on need saagad nii julmad. Ükskõik, mis saagat sa ei tsiteeriks – sündis, elas ja suri vägivaldset surma. Üks suur tapmine. Tea, kas äkki oli kannibalismi ka?

Ei olnud, ja kui oleks olnud, siis teaksime seda läbi saagade. Kindlasti ei olnud. See ei olnud nende kultuuri osa. See kuulub kõigi põhjagermaanlaste kultuuri juurde, et sellist asja polnud.

Küll aga võime vaielda selle üle, kas surnuid põletati või maeti. Vahepeal põletati, siis jälle maeti. See oli muutuv – kuni kristluse tulekuni muidugi.

Veel, mis meid võib häirida, oli see, et kui vastsündinul oli midagi viga ja ta tõenäoliselt ellu ei oleks jäänud, siis kaljust alla viskamine on natuke illustratiivne, aga põhimõtteliselt oli nii, et ämmaemand lihtsalt pani käe imikule suu peale ja kustutas ta ära. Ma ei tea, kas see kuidagi vastab su küsimusele.

Saagades on tapmisi ja verd nii palju ka sellepärast, et eks sellised asjad on inimesi kogu aeg huvitanud. Ja saagades ei räägita tühja juttu – kui midagi erilist ei juhtunud, siis ongi kirjas: sel talve ei juhtunud midagi.

Kui vaadata tänapäeva krimisarju, võib samuti jääda mulje, et maailmas pole peale mõrvade midagi.

IVAR SOOPAN

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri