Jaga seda postitust

KAS SOBIKS KA HIIUMAALE? Šotimaa rannikul avati maailma esimene vees ulpivate tuulikutega meretuulepark

Kolm päeva tagasi avati Šotimaa rannikul maailma esimene meretuulepark, mille 175 meetrit üle merepinna ulatuvad tuulikud pole otsapidi merepõhja valatud, vaid need ujuvad vees.

Seda võib pidada revolutsiooniks meretuuleparkide ehituses. Hywindi meretuulepark Peterheadist 25 km kaugusel meres avab tuuleenergia kasutuselevõtuks uue võimaluse.

Miks? Sest mida sügavam meri, seda kallim on tuulikut püstitada. Kuskil tuleb piir ette, kustmaalt pole enam mõtet või isegi võimalik tohutute mõõtmete ja kaaluga ehitist püsti panna.

Kui aga tuulikuid ei pea enam otse merepõhja kinnitama, avarduvad merel tuule kasutamise võimalused olulisel määral. Tuuleparke saab püsti panna ka väga sügava veega paikadesse ja ei pea enam otsima madalikke, mille elustik võib saada häiritud.

Vaata minidokumentaali, kuidas ulpivaid tuulikud ehitati:

Kas neid saaks kasutada ka Hiiumaa rannikul?

Kui Šotimaa uue tuulepargi valmimine tundub meile justkui kauge uudisena, siis seda see pole. Hiiumaa rannikust 12 km kaugusele planeerib Nelja Energia 100-160 tuulikuga tuuleparki, mis on isegi maailma mastaabis üks suuremaid meretuuleparke.

See on Šotimaal äsja avatud tuulepargiga võrreldes ülivõimas – Hywindi tuulepargis on vaid viis tuugenit koguvõimsusega 30 MW, Hiiumaa rannikule ehitatava pargi koguvõimsus on aga 700–1100 MW.

Eesti projekti puhul võib kujundlikult öelda, et pärast tormi tiivikutega ei vehita, sest Hiiumaa tuulepargi ehitamine traditsioonilisel moel on otsustatud ja keegi ei hakka seda enam muutma. Uuringutele ja planeerimisele on kulunud kümme aastat ning suur töö on veel ees. Seda enam, keegi ei näe tulevikku ega saa meretuuleparki kavandada selle järgi, mis võib tulevikus juhtuda või kuhu tehnoloogia areneda.

VABATURG – kuuluta tasutaUus kuulutuste veebileht

Veebruaris avalikustas keskkonnaministeerium keskkonnamõju hindamise aruande. See lubab ehitada tuulepargi 12 km kaugusele rannikumerre.

Kui Hiiumaa (ametliku nimega Loode-Eesti rannikumere) tuulepargi planeerimine oleks alanud aastaid hiljem, siis võib-olla oleks saanud viia tuulikud hoopis teise kohta, kui oleks arvestatud, et lähitulevikus saab ehitada ka vees ulpivaid tuulikud. See on loomulikult hüpoteetiline võimalus, seda enam, et nüüdseks vlaminud Šoti tuulikud on äärmiselt kallid (loe altpoolt täpsemalt – toim.).

Ulpiva tuuliku saab kinnitada kuni 800 meetri sügavusele

Mere sügavusega on tuuleparkide ehitus alati seotud. Ka Hiiumaa rannikul muudeti planeeringus tuulikute asukohta vastavalt looduskaitsjate ja linnuteadlaste ettepanekutele.

Arendaja nõustus linnuteadlaste ettepanekuga nihutada tuulikute asukohta Apollo madalast kagu poole sügavamasse vette. Siis jääb tuulepark loodava looduskaitseala kõrvale ega kattu sellega.

Samuti liigutati tuulikud algul kavandatust kaugemale Neupokojevi madalalt, kuna see oli rannikule lähemal kui 12 km. Kaugus rannikust oli tähtis, sest kohalikud elanikud ei soovinud, et tuulikud jäävad kaldalt vaadates segavalt paistma.

Osa tuulikuid ehitatakse aga Vinkovi madalale. Neid sealt mujale nihutada ei saa, sest sügavamasse vette kui 30 meetrit tuulikuid ei paigaldata. See läheks liiga kalliks. (Tegelikult saab ka sügavamale ehitada, aga see sõltub konkreetsest projektist – toim.)

Kui nüüdseks Šotimaal kasutusele võetud tehnoloogia oleks kasutusel ka Hiiumaa tuulepargi rajamisel, ei peaks tuulikud ehitama madalikele, vaid saaks valida palju sügavamad kohad. Kaugus rannikust peab sealjuures jääma küll mõistlikkuse piiresse, et saaks vedada kaablid maale, aga silmale ei jääks kõrged tuulikud üldse paistma või paistaks väga vähe. Aga nagu öeldud, on see ainult hüpeteetiline võimalus.

Võrdluseks: Nywindi tuulikud on kaks korda kaugemal rannikust (25 km) kui Hiiumaale planeeritud tuugenid (12 km).

This slideshow requires JavaScript.

Mis imetuulikud need siis on?

Nywindi tuulikute kõrgus on 253 meetrit. Sellest ligi 78 meetrit on vee all. Veealuse osa külge kinnituvad kolm tohutu suurt ja rasket ankrut, mis hoiavad tuugeni merepõhjas oma kohal.

Ühe 16 meetri pikkuse ankru läbimõõt on 5 m. Ankur kaalub 111 tonni. See tagab, et 175 meetrit üle merepinna kõrguv tuulik püsiks püsti.

Viie tuuliku veealused osad ehitati Hispaanias. Veealuse osa läbimõõt on 14,4 meetrit. Kokku on selle tüki pikkus 90 meetrit, osa detailist ulatub ka vee peale. Veealune osa kaalub 2500 tonni.

Ka tuulikute ülejäänud, veepealsed osad ehitati Hispaanias. Generaatorid ja tuuliku labad valmisid aga Norras.

Kasutuspiirkond avardub

Meretuuleparke on ehitatud 1990ndatest aastatest, kuid seni on neid saanud teha paikadesse, kus vee sügavus on kuni 60 meetrit.

Nüüd Šotimaal kasutusele võetud tuulikuid saab kinnitada ka sinna, kus põhi on merepinnast kuni 800 meetri sügavusel.

See avardab meretuuleparkide planeerimisel oluliselt asukohavalikut.

Nywindi meretuuleparki opereerib Norra kütusefirma Statoil koostöös Araabia Ühendemiraatide kompaniiga Masdar.

Satoilile kuuluva New Energy Solutionsi asepresidendi Irene Rummelhoffi sõnul annab Šotimaa Hywindi tuulepargi ehitus edasisi teadmisi selleks, kuidas planeerida seesuguseid ujuvaid meretuulikud kõikjal maailmas.

meretuulepark šotimaal

F: Statoil

20 000 majapidamise energiavajadus

“Tuulik ujub, aga see on seistes üsna stabiilne,“ ütles Statoili esindaja Elin Isaksen National Geographicule. Tema sõnul mõtlesid insenerid ujuva tuuliku kontseptsioon välja juba 2001. aastal. Prototüüp ehitati valmis 2009.

2015. aastal tegi Šoti valitsus leppe Statoiliga, et see võtaks ette viie uudse tuuliku loomise.

Iga tuulegeneraator toodab 6 MW energiat, kokku annab tuulepark 30 MW. See katab ära umbes 20 000 majapidamise energiavajaduse.

Kui elektrit kasutatakse vähem, kogutakse see maismaal asuvasse liitiumakude panka. Selle energiamahutavust võrdleb National Geographic rohkem kui kahe miljoni iPhone’i akude koguvõimsusega.

meretuulepark šotimaal

F: Statoil

Uus tehnoloogia on veel kallis

Šotimaale püstitatud ulpivad tuulikud on võrreldes tavalistega üsna kallid, ent see on ka loomulik, sest tegu oli esimeste omasugustega. Kui need muutuvad masstoodanguks, väheneb ka tootmise hind.

Viie tuuliku ehitamine maksis 200 miljonit naela ehk 223,8 miljonit eurot. Kui poleks olnud Šoti valitsuse toetusraha, poleks Statoil ehitust ilmselt ette võtnud.

Võrdluseks: Nelja Energia teatel läheb Loode-Eesti meretuulepargi 100-160 tuugeni rajamine maksma vähemalt kaks miljardit eurot.

Kahte projekti on keeruline võrrelda, sest tuulikute kaugus rannikust, tuulikute arv, kohaletoimetamise moodus ja ehitustingimused on väga erinevad, aga üldjoontes on Hiiumaale kerkiva ühe tuuliku hind oluliselt odavam kui Šotimaal. Samas on uute hulpivate generaatorite tootlikkus suurem kui Hiiumaale planeeritutel.

meretuulepark šotimaal

F: Statoil

Suurbritannia on vastu võtnud taastuvenergia direktiivi, mis sätestab, et 2020. aastaks peaks 30 % riigi elektrienergiast tulema taastuvenergia allikaist. Šotimaa ses suhtes eristub, sest seal tuleb taastuvenergia allikaist juba üle poole elektrist.

Šotimaa viis ulpivat 6 MW tuulegeneraatorit on Statoili pilootprojekt. Statoili teatel on nad juba valmis projekteerinud 12 MW võimsusega generaatorid.

Hiiumaa rannikule tulevad tuulikud, mille nimivõimsus on 4-7 MW. Maailma võimsaimad generaatorid on praegu 9,5 megavatised.

meretuulepark šotimaal

F: Statoil

See valdkond areneb väga kiiresti ja mida pikemaks tuuleparkide planeerimise aeg kujuneb, seda suurem on tõenäosus, et arendajad saavad võtta kasutusele algselt planeeritust võimsamad generaatorid.

Statoil otsib nüüd uusi paiku, kuhu tuuleparke ehitada. Statoili esindaja Elin Isakseni sõnul vaadatakse Jaapani, Hawaii ja California poole.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri