Jaga seda postitust

Kui suur osa pagasist lennureisidel jäädavalt kaob? Tegelikult üsna vähe

seljakotti pagas pagasist lennujaam

F: Pixabay.com

Astusin New Delhis lennukist maha, seisin ligi tunni pagasilindi ees ja piidlesin igat seljakotti, mis lennujaama tagaruumist mustade kummiribade vahelt välja libises.

Kui oled pagasiootel jäänud viimaseks reisijaks, siis tähendab see üldjuhul, et edasi reisid ilma seljakotita. Vahel ongi nii lihtsam – vähem kanda ja enamiku rõivaid saab kohapeal osta. Eriti Indias, kus rõivad on odavad.

Minu reis viis Jammu & Kashmiri, India osariiki, kus oli külm ja vihmane. Tuli teha planeerimata väljaminek ja kohapeal leida soojad rõivad.

Seisin veel mõne minuti tühja pagasilindi ees ja läksin infolauda, kus ootas juba paar saatusekaaslast, kes lennujaama töötajat krõbedate sõnadega kostitasid. Nii krõbedate, et teenindaja ignoreeris närvilisi reisijaid, mis muutis neid veel närvilisemaks.

Astusin teenindaja juurde, ei öelnud rohkemat kui palusin eeltäidetud paberit, et teha avaldus pagasi kadumise kohta. Tõmmu naine ulatas paberi ja naeratas. Kõrval seisnud hüsteeriline reisija, kes valjuhäälselt oma pagasit nõudis, pidi vihast lõhkema, kuigi niisugustel juhtudel on mõistlikum paber vaikides ära täita ja oma saatust ootama jääda. Sest kadunud pagasi puhul pole vähemalt Indias muud teha kui loota. Karjumine ei aita kindlasti.

Päevi hiljem, vahetult enne Srīnagarist lahkumist sain telefonikõne: “Teie pagas on leitud ja jõuab täna Srīnagari.” Reisisin koju lahtipakkimata seljakotiga.

Aastas 21,6 miljonit juhtumit

See oli üks tüüpilistest pagasi kaotsimineku juhtumitest, mille sarnaseid tuleb aasta jooksul maailmas ette miljoneid.

Lennujaamade kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia süsteeme arendava ettevõtte SITA statistika näitas, et eelmisel aastal kadus või läks ajutiselt kaduma 21,6 miljonit kotti. Seda on vähem kui aasta varem, mil see number oli 23,3 miljonit, kirjutab Telegraph.

See tähendab, et iga 1000 lennureisija kohta kaob 5,73 kotti. Aja jooksul on asjad palju paremaks läinud, sest 2007. aastal oli see suhe palju suurem – 1000 reisija kohta kadus 18,88 kotti. Vähenemine on 70 protsenti.

Kui võtta veel arvesse lennureisijate hulga suurenemine (mullu reisiti 3,77 miljardit korda, võrreldes 2007. aastaga on see number suurenenud kolmandiku võrra), siis on jäädavalt või ajutiselt kaduma läinud pagasi hulk vähenenud aastatega oluliselt.

Pool kottidest kaob vahemaandumistel

Euroopa lennufirmade assotsiatsiooni andmetel leiab aga 85 protsenti kadunud pagasist uuesti tee omanikuni 48 tunni jooksul. SITA statistika näitab, et see aeg on vähenenud 36 tunnini. See tähendab, et kott on olnud vahepeal “valel teel”, mitte jäädavalt kadunud.

Mullu 21,6 miljonist ajutiselt või jäädavalt kadunud kotist 47 protsenti kadus ühenduslendudel ehk siis ajal, mil reisija vahemaandumisel järgmisele lennukile läks.

16 protsendil juhtudest läks pagas kaduma pealelaadimisel tehtud vea tõttu ja 15 protsendil eksimuse tõttu pileti väljastamisel. Ülejäänud vead tekkisid pagasi märgistamise, lennukile toimetamise, ülekaalu jms tõttu.

Pagasit, mis reisija jaoks jäädavalt kaob, pole kokkuvõttes palju – 21,6 miljonist ajutiselt või jäädavalt kadunud kotist-kohvrist haihtub 7 protsenti. Seega pisut üle 20 miljoni jõuab tagasi omanikuni. Kui aga võrrelda 2014. aastaga, siis on see protsent 1,5 võrra kerkinud, mis pole jälle hea tendents.

Kui arvestada, et mullu lennati maailmas 3,77 miljardit korda, siis on jäädavalt kaduma läinud pagasi hulk suhteliselt väike.

 

Jaga seda postitust

1 kommentaar

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri