Jaga seda postitust

Kümme Eesti paika, mille külastamine ei teeks paha

Eestimaa loodus kogu oma hoomamatus mitmekesisuses on suurepärane koht, kus võtta aeg maha ja lõõgastuda tööpingetest. Ju tead neid kohti isegi, aga väike meeldetuletus pole liiast.

Lennuklubi Keelutsoon

Järva maakond, Sargvere küla

F: Jaano Rässa

Lennuklubi Keelutsoon tegeleb eeskätt paraplaanide ehk tiib- ja motovarjude valdkonna arendamisega Eestis. Klubi juures saab teha tandemlende – piloot võtab reisija endaga õhuseiklusele kaasa. Samuti koolitatakse uusi piloote, kes soovivad ise lendama õppida. See on kõige laiema rahvusvahelise kogemusega lennuklubi omataoliste seas. Näiteks 2015. aastal lendasid klubi piloodid 12 välisriigis. Samuti tehakse lende kuumaõhupallidega. LOE EDASI

Suur ja Väike Taevaskoda

Põlva maakond, Taevaskoja küla

Saesaare paisjärv Taevaskojas. F: Katrin Laurson

Taevaskojad Ahja jõe ürgoru kallastel on Lõuna-Eesti ühed külastatumad turismiobjektid. Ahja jõe maastikukaitseala kauneima osa moodustavad siinsed liivakivikaljud ning ürgne jõgi. Taevaskoja legendid pajatavad koobastest ja salakäikudest, kuraditest ning kuldkammiga näkineiust. Jalutuskäik Saesaare tammi juurest Väike-Taevaskoja paljandi, Neitsikoopa ning lõpuks Suur-Taevaskoja liivakivipaljandi juurde, mis tõuseb jõepinnalt 22,5 meetrini, on väärt ettevõtmist igal aastaajal. Kaunis ja põnev loodus kutsub matkajaid. Huvitav teada: igal eestlasel olevat kohustus kordki elus siin ära käia. LOE EDASI

Ontika pankrannik – Balti klindi kõrgeim osa

Ida-Viru maakond, Ontika küla

F: Silver Kamara

Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle merepinna ulatuv Ontika pankrannik on kui kivist loodusraamat, paljastades vaatajatele erinevad ajastu kihid. Kõige paremini saad vaadelda pankrannikut Valaste joa juures trepiplatvormilt või tutvuda unikaalse klindimetsaga rannikule rajatud matkarajal. Ontika pankrannik on Rootsist Ölandi saarelt algava ja Venemaal Ladoga järve kandis lõppeva üle 1100 km pikkuse kuulsa Balti klindi kõige kõrgem osa. Paekallas kulgeb Saka külast Toila laheni ligi 23 km ulatuses, olles sellisena klindi kõige pikem katkematu osa. LOE EDASI

Meenikunno raba matkarada

Põlva maakond, Nohipalo küla

F: Jüri Pere

Matkamajad, vaatetorn ning laudtee meelitavad Meenikunno sohu palju loodusnautlejaid. Tegu on kauni puhkealaga. Laudteel jalutades võib silmata sootaimi: hanevitsa, küüvitsa, kukemarja, sookaili ja tupp-villpead, raba servas kasvab ka vaevakaske. Kõige arvukamalt on mitmevärvilisi turbasamblaid. Sooserva lähedal tugevasti kinni kasvanud kraavist võivad julgemad proovida omapärase maitsega rabavett. Meenikunno matkarajal Päikseloojangu metsamajast kuni Suur Soojärveni on ehitatud uus laudtee. Mööda laudteed on võimalik sõita ka lapsevankri või ratastooliga. LOE EDASI

Ööbikuorg ja Rõuge järved

Võru maakond, Rõuge alevik

pesapuu

F: Ivar Soopan

10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi. Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav Ööbikuorg. Kevadeti, toomingate õitsemise ajal rõkkab org ööbikute laulust – sellest ka oru nimi. Ööbikuoru serval asub Ööbikuoru külastuskeskus, mille taga seisab uhke Pesapuu vaatetorn, kust avaneb vaade tervele orule. Reisiportaali videot Pesapuust vaata siit. LOE EDASI

Panga Pank

Saare maakond, Panga küla

F: Alver Sagur

Panga pank on Lääne-Eesti ja saarte kõrgeim aluspõhjapaljand. Siluri klint on ulatuslik astang,mis saab alguse Gotlandi saarelt Rootsis, kulgeb läbi Läänemere ja tõuseb maapinnale Saaremaa läänerannikul. Panga maksimaalne kõrgus on 21,3 m. Panga ulatus on umbes 2,5 km. Panga pank kerkib paljandunud paese “müürina” otse rannalt. Panga kõige kõrgemas kohas asub muistne ohvrikoht, kus vanasti toodud ohvreid merele. Looduskaitsealal on lummavalt ilus päikseloojang, saad pidada piknikku, vaadelda linde, teha kauneid loodusfotosid ja kiikuda külakiigel. Pangal on dolomiidist päikesekell. LOE EDASI

Restoran Ruhe

Harju maakond, Neeme küla

F: Martin Pärt

Ruhe tähendab puutüvest õõnestatud lootsikut, kalapaati. Saksa keeles tähendab ruhe rahu, mis iseloomustab hästi seda tunnet, mille tekitab Ruhe kaunis merevaade. Restoran Ruhe on Tallinnast 30 minuti autosõidu kaugusel mere ääres asuv kalarestoran, kus on menüüs ainult värskest kalast ja mereandidest valmistatud road. Toidu valmistamisel on olulisel kohal nii puhtad maitsed, tervislikkus kui ka vana kaluriküla traditsioonid. Ruhesse on oodatud nii lastega pered, merel seiklejad kui ka romantikud, kokkuleppel saab siin korraldada ka suuremaid eriüritusi. LOE EDASI

RMK Rannametsa-Tolkuse loodusõpperada

Pärnu maakond, Häädemeeste vald

F: Elen Juurma

Rannametsa luited on alati olnud populaarseks matkamispaigaks. Luitemaa looduskaitseala külastajatele paremaks tutvustamiseks on sinna rajatud looduse õpperada ja paigaldatud infotahvlid. Osaliselt laudteel kulgev ringikujuline õpperada läbib nii luitemännikut kui ka Tolkuse raba ning viib raba suurima laukani. Rajale jääb mitu huvipunkti, rabajärvi ja puhkekohta. Raja juurde jääva Eesti kõrgeima luite Tornimäe harjale on rajatud 18 m kõrgune vaatetorn, mille tipus avaneb suurepärane vaade Tolkuse rabale ja Pärnu lahele. Loodusrajale on tore tulla kogu perega koos matkama ja loodust nautima. LOE EDASI

Tõrvanina rand

Hiiu maakond, Tareste küla

Tõrvanina rand on Kärdlale lähim liivarand, kus piki randa rannamändide all asub ka RMK telkimisala. Tõrvanina on kuulus oma valgete laulvate liivade poolest ja liivane on ka merepõhi. Kärdlast Tõrvaninale on võimalik minna ka mööda 5,5 km pikkust matkarada jalgsi. Vette minek on omal vastutusel, kuna rand ei ole ametlik suplusrand ja puuduvad vetelpäästeteenused.  LOE EDASI

Emumägi ja vaatetorn

Lääne-Viru maakond, Emumäe küla

F: Triinu Pohlak

Emumägi on Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgem tipp. Emumäel asub 21,5 meetrine puidust vaatetorn.  Maastikupargi külastamine  on tasuline, seda haldab Rakke vald. Lisaks vaatetornile on Emumäel veel kultuuriseltside puukujude allee, kännumaja, päikesetõusumaja, vana kalmistu, “Kersna pink”, telkimis- ja piknikukohad. Huvitav teada: Emumäe kõrgus merepinnast on 166,5 m, jalamilt 80 m. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Väljaspool lahtiolekuaega on võimalik külastada vaatetorni omal vastutusel. LOE EDASI

Allikas: Puhkaeestis.ee

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri