Jaga seda postitust

KÜTID: Eestile on jahiturismi vaja ja hanede küttimine ei ole massiline

Eesti kütid ja jahikorraldajad on mures, et täna ajakirjanduses näidatud jahituristide trofeefotod on tekitanud kära teema ümber, mis pole nii hull kui kõrvaltvaatajale tundub.

haned jahiturism

F: Pxabay.com

Läänemaa Jahindusklubi juhatuse liikme Hugo Petersoni sõnul on ta aastaid korraldanud seaduslikke jahte, tasunud riigile makse ning maaomanikele renti. Nüüd jääb justkui mulje, et rändel olevate lindude küttimine on midagi lubamatut, kuid nii see ei ole.

Üldjuhul peavad jahikorraldajad kinni eetikareeglitest ja linde lastakse mõistlikul hulgal. Seepärast on ebaõiglane üldistada, et kõik jahituristid, kes Eestis käivad, tapavad siin linde massiliselt.

Sügisel lindude küttimises pole midagi ebaseaduslikku ja see on ka vajalik. Lasta tohib hallhane, suur-laukhane, rabahane ja valgepõsk-lagle. Viimast ei tohi küttida rannikul.

Praegu on läbirändel väga palju hanelisi, kes tekitavad põllupidajatele suurt kahju, süües põllud viljast ja rohttaimedest puhtaks.

“Tegelikkuses teevad nad põllumeestele märgatavat kahju, kui nad söövad ära nii rohttaimed, teraviljad ja hävitavad sellega ka saagipotentsiaali,” rääkis sellest ka tänavu kevadel ERRile Eesti Põllumeeste Keskliidu president Tõnu Post.

Lindude tekitatud kahju hüvitab riik ühe viljakasvataja kohta 3200 eurot, aga tihtipeale on kahju tunduvalt suurem. Kahju vormistamine ja tõestamine on keeruline ja üldjuhul selle vormistamisest loobutakse.

Kuna maaomanikel on jahiseaduse kohaselt õigus oma maal jahti korraldada ja sõlmida kokkuleppeid jahitegevuse korraldamiseks küttide ja jahiseltsidega, siis kasutavadki maaomanikud seda õigust. Nii hoitakse põldudelt linnud eemal, seltsid korraldavad seaduslikke jahte, maksavad riigile nõutud maksud ja renti saavad ka maaomanikud.

Piirmäärad puuduvad

Riik ei ole paika pannud, kui palju tohib näiteks praegu, sügisesel ajal rändel olevaid hanelisi küttida. Need linnud, keda Eestis sügisel kütitakse, ei ole ohustatud liik.

“Pangu siis paika laskmise määr,” soovitas Hugo Peterson. „Tegelikult on hanedest saanud nuhtlusliik.“

Petersoni sõnul hoiavad jahimehed põllud puhtad, sest jahipiirkonnast lendavad linnud küttimise ajal minema. Haavlite läbi sureb neist väga väike protsent.

„Mul on osa maaomanikega kaup, et ma ei maksa renti, aga kevadel turvan põldudel ja ajan linde ära. Kui koloonia tuleb põllule, siis ühe korraga tekib põllumehele meeletu kahju,“ selgitas ta.

Peterson küsis linnujahi vastastelt: miks keegi põtru ei kaitse, aga linde, kes pole ohustatud ja kes põllumajandustoojaile oluliselt kahju teevad, kaitstakse nii agaralt?

„Tänavu on põtrade küttimise limiit 7000. See on meeletu arv, see ei jää kellelegi jalgu,“ lausus ta.

Võrdluseks – umbes sama palju lastakse Eestis ka rändel olevaid linde, aga Eestist läbi lendavaid linde on tuhandeid kordi rohkem kui meil elavaid põtru.

Hollandis mürgitatakse hanelisi gaasiga

„Hani on ju rändlind. Me tunneme nii hirmsasti muret tema pärast, aga ta lendab üle riigi piiri, kus võib küttida aasta otsa ja mürgitada gaasiga. Kas siis on õige eesti jahikorraldajat materdada?“ küsis ta.

Gaasiga hanesid tõepoolest mürgitatakse, näiteks Hollandis, kuhu meiltki läbi lendavad hanelised jõuavad. 2015. aastal kirjutasid sellest näiteks The New York Times ja Dutch News. Neid lugusid saab lugeda siit ja siit.

New York Times kirjeldas, kuidas ainult üks farmer tappis mürgigaasiga nädala jooksul 7000 hane. Ja see on lubatud tegevus.

Peterson pakkus, et kui lindude küttimine inimesi häirib, siis tuleb seaduses paika panna, kui palju ja kus neid lasta tohib. Praegu on aga nii, et kütid kaitsevad põllumehi, toovad riiki aastas mitu tuhat välismaist jahimeest, kellelt riik teenib tulu ning üldreeglina keegi neist seadust ei riku, aga ometi materdatakse jahimehi ja jahiseltse.

„Ornitoloogid võiks piirkonniti ära määrata, mis neile muret teeb. Kui on üleküttimine, siis andku piirmäärad,“ lausus Peterson.

Ta märkis, et maaomanikke on ülekohtune süüdistada, et nad lubavad oma maal linde küttida. Vastutus on alati jahi korraldajal, kui keegi on läinud üle eetilisuse piiri. „Osa inimesi tahavad selle taha pugeda, et kui maaomanikud loa said (oma maal jahti pidada või korraldada – toim.), siis hakkasid rikkumised. Nii ei ole,“ selgitas ta.

Peterson leidis, et selliseid pilte, mis Eesti meedias levivad, ei ole vaja levitada. Trofeepilte ikka tehakse, aga inimesed teevad seda enda tarbeks ning need ei pruugi kõigile meeldida. Midagi ebaseaduslikku neis piltides või piltidel olevas aga pole.

„Jahimeeste tegevust nähakse röövelliku tapmisena, aga see ei ole nii,“ märkis ta.

Jahiturismi tagamaadest rääkis anonüümselt ka üks teine kütt, kes korraldab muuhulgas jahte välismaalastele. Tema sõnul ei ole eesti jahimehed hanejahist väga huvitatud, seepärast käib siin palju välismaalasi.

„Umbes 80 protsenti on meil soomlased. Neil on head teadmised, mida kahjuks eesti jahimeeste puhul ei saa nimetada,“ lausus ta.

Ta rääkis samuti maaomanike huvist, sest sellelt teenib ka omanik. „Me maksame iga jahimehe pealt maaomanikule tasu, jahisektsioon saab kasu. Läänemaal palkavad maaomanikud selle tasu eest hanekarjuseid, kes linde taga ajavad, et nad põllul kahjustusi ei tekitaks.“

Ühele põllule maanduvate laglede arv võib olla parves 5000 või isegi 10 000, rääkis ta. Teraviljakasvajale tekib sellest suur kahju.

Oluline sissetulek

Küti sõnul saavad jahipiirkonnad, sealsed maaomanikud, majutusettevõtted ja muud asutused jahiturismist kasu ning see on turismihooaja välisel ajal neile vajalik.

Aastas käib Eestis 3000-4000 jahituristi. Ainuüksi lubade ja küttimisega seotud tasudena saab riik üle 100 000 euro, pluss pikalt Eestis viibivate inimeste maha jäetud raha majutus- ja muudesse kohalikesse asutustesse. „Ärme tekitame sellest turismiharust õuduspilti, vaid katsume leida ka positiivset,“ märkis ta. „Turismihooaja välisel ajal annab see tegevust paljudele.“

Küsimusele, kas seesugune vaatepilt on tavapärane, nagu näha meedias levivatel fotodel, kus on kütitud korraga kümneid hanelisi, vastas jahikorraldaja, et see oleneb päevast, aga üldiselt nii palju ei lasta.

„Võib olla nii, et kui on selge ilm, päike paistab, siis näiteks neli meest saavad nelja päeva jooksul kolm või neli hane. See oleneb ka vilistamisoskusest. Meil on elektroonilised vahendid keelatud. Kui on udune ilm, lind lendab madalalt, jahimees vilistab hästi ja välja on pandud vähemalt 50 peibutuskuju, siis on erandpäev. Keskmiselt saadakse nelja mehe peale 5-10 hane, vahel 20. Ilm mängib hästi suurt rolli,“ rääkis ta.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri