Jaga seda postitust

Laupäeval algab Haapsalus aurupaadi lõbusõiduhooaeg

Aurupaat Kallis Mari. F: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Aurupaat Kallis Mari. F: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Laupäeval, 17. juunil algab Haapsalus aurupaadi Kallis Mari meresõiduhooaeg. Kui varem väljus tossava korstnaga aurupaat jahisadamast, siis tänavu sõidutab 10-kohaline paat huvilisi Väiksel viigil, mis on vanalinnale ning turistide liikumisteedele lähemal.

Aurupaat on ehitatud 1955. aastal Rootsis. 2014. aastal sai paat värske välimuse ja konkursi teel uue nime. Kallis Mari on kaunis eesti rahvaviis, mis võlus kuurortlinnas suvitanud heliloojat Tšaikovskit nii, et see meloodia paitab kuulajate kõrvu ka tema 6. sümfoonias.

Aurupaadisõit on elamus nii silmale kui ka kõrvale. Puuküttega paadimootor tiksub ja podiseb toredasti ning lahke kapten pajatab sõitjatele meremehejuttu.

Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juhataja Anton Pärna sõnul on uus huvisõitude väljumispaik linnakülalistele lihtsamini leitav ja peatänavale lähemal.

Kalli Mari asukoht.

“Uus paadisild asub täpselt Ehte tänava lõpus ja on juba Rootsi turult kenasti nähtav. Sõite broneerima enam ei pea. Paat väljub neljapäevast pühapäevani igal täis ja pooltunnil 11- 17,” selgitas Pärn.

Kenaks traditsiooniks on kujunenud, et Kalli Mari jaoks laulab hooaja alguses meretuuled mahedamaks eestlastele oma muusikaga kalliks saanud Mari. Sel aastal toimub Helin-Mari Arderi soolokontsert.

Helin-Mari Arder. F: Erakogu

Helin-Mari saadab end klaveril, esitades enda kirjutatud eestikeelseid laule armastatud poeetide tekstidele. Kontsert on laupäeval, 17. juunil kell 14 restoranis Blu Holm ja on kõigile tasuta. Varem on Haapsalus Kallile Marile hoogu andmas käinud Mari Kalkun ning Mari Jürjens.

Meresõiduhooaja avamisele tasub aga koos perega juba varem tulla. Rannarootsi muuseumis saavad lapsed alates kella 11-st endale pikksilma meisterdada. Töötuba on tasuta. Kõik soovijad saavad sel päeval teha huvisõite nii aurupaadi kui ka jaalaga soodsamalt kui tavaliselt. Ruhnu jaala sõidud saavad alguse Rannarootsi muuseumi juurest. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kalli Mari lugu

Laeva soetas Haapsalu linn Eesti-Läti programmi „Riverways“ raames. Nüüdseks kuulsa suvituslinna esimesed suvitajad saabusid 19. sajandi algul Haapsallu Peterburist justnimelt aurulaevaga. 1845. aastal seati sisse regulaarne aurulaevaühendus Haapsalu ja Peterburi vahel.

Pakkudes elava ajaloo atraktsioonina aurulaevasõitu, soovib Haapsalu linn väärtustada meresõiduajalugu ja vanu merelinna traditsioone. Auriku Kallis Mari esimene kapten on Raivo Õiglas ja motorist Roger Õiglas. 2014. aasta seisuga on aurik Eesti ainuke aurumehhanismiga merel huvireise tegev veesõiduk.

Auriku kere ehitas Rootsi firma Lidwall & Söner AB 1955. aastal ja mootori Per Montell 1985. aastal. 0,75-meetrise süvisega terasest kerega laev on 7,40 meetrit pikk ja 2,10 meetrit lai, tema võimsus on 4 hobujõudu ja kandejõud 1000 kg.

Esmalt kasutati seda teraskerega paati, mis sai nimeks Varparen, Rootsis Råda ümbruskonnas palkide parvetamisel. 1985. aastal ehitas uus omanik Per Montell paadi ümber aurikuks ja laev sai nimeks Stjärn. Laeva kodusadamaks oli siis Söderbärke ja temaga sõideti Strömsholmsi kanalil ja Barkeni järvedel.

1996. aastast asus Stjärn Dalälveni jõe ääres Borlänges. 1999. aastal sai tema uueks kodusadamaks Mälareni järve äärne Sunnersta. 2007. aastal ostis auriku Botnia lahe läheduses asuva Nordingrå aurulaevade assotsiatsioon ja kuni 2013. aastani tehti Stjärniga lõbureise Vågfjärdeni järvel. 2014. aastal ostis auriku Haapsalu linn ja selle enam kui poole sajandi vanuse laeva ennistas Eesti firma OÜ Loorber.

Kuidas aurukatel töötab?

Aurikul on puudega köetav katel, kus aetakse vesi nii kuumaks, et tekiks veeaur. Kuna aur katlast vabalt välja ei saa, tekib katlas tugev rõhk. Kui rõhk on jõudnud 6 baarini , saab laev sõitma hakata.

Selleks paneb kapten tööle katla küljes oleva jõumasina. Jõumasin koosneb silindrist, kolvist, kepsust, hoorattast ja klapisüsteemist. Rõhu all olev aur liigub silindrisse, kus ta paisudes paneb silindri sees asuva kolvi liikuma.

Klapisüsteem suunab auru kord ühele, kord teisele poole kolbi ja üles-alla liikuv kolb paneb tööle kepsu, mis lükkab liikuma väntvõlli ja see omakorda hooratta.

Rooliratta all põrandal asuv hooratas paneb tööle laeva all oleva sõukruvi.

Allikas: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri