Jaga seda postitust

Lõuna-Korea on loonud ulatusliku varjendisüsteemi, aga elanikud sellest palju ei tea

Lõuna-Korea pealinnas Seoulis on mitu tuhat pommivarjendit, et kaitsta rahvast naaberriigi rünnaku korral, aga inimeste teadlikkus neist on väike.

Agressiivse naabri pommiarsenal on paigutatud vaid poolesaja kilomeetri kaugusele Seoulist, kus elab umbes 10 miljonit inimest.

Häire korral saavad inimesed varjuda 3253 varjendisse, aga kus need täpselt asuvad, seda kõik pealinna elanikud ei tea.

Ega varjend saagi olla tänaval kõigi silme all, vaid ikka maa all. Lõuna-Korea on varjendite süsteemi välja arendanud aastakümnete jooksul ja see on muutunud inimeste igapäevaelu osaks.

Kuna varjendi funktsioon on maa-alustel kaubanduskeskustel, metroojaamadel ja hotellide parklatel, ei tule nende igapäevased külastajad selle peale, et need ongi just paigad, kuhu ohu korral varjuda, valides endale lähima seesuguse varjendi.

Fotod Põhja-Koreast:

Arirang North Korea

Valvsus on kadunud

Tegelikult on maa-aluste ehitiste sissepääsude juures suured punased tahvlid, mis annavad teada, et paika saab kasutada ka varjendina.

60 aasta jooksul on lõunakorealased elanud pidevalt naaberriigi ähvarduste saatel ja see on nende kõrvadele nagu liftimuusika. Sellega ollakse harjunud ning see on hajutanud valvsust.

“Ma isegi ei mõtle nendest varjenditest,” rääkis NBC-le 36-aastane pankur Oh Sun Jin. “Mul ei ole tegevsplaani juhuks, kui Põhja-Korea peaks ründama, sest minu arvates paljud noored inimesed, Korea inimesed, ei mõtle sellele tõsiselt.”

Naaberriigid on pärast Korea sõja lõppu 1953. aastal endiselt teoreetiliselt sõjajalal. Sellest ajast on Põhja-Korea korduvalt ähvardanud Seouli maa pealt hävitada.

Äsja hoiatas Põhja-Korea esindaja ÜRO-s asetäitja Kim In-ryong, et tuumasõda võib puhkeda igal hetkel.

Fotod Seouli metroost:

Seoul

Sõja võimalikkusesse ei usu

Paljudele kohalikele elanikele need ähvardused ammu enam ei mõju.

“Välismaalased mõtlevad sellele, aga meie ei mõtle,” NBC-le Oh, seistes Myeongdongi maa-aluse kaubanduskeskuse ees, mis on ühenduses mitme Seouli metroojaamaga.

“Ma ei muretse rünnaku pärast, sest olen Koreas elanud üle 50 aasta,” lausus IT-töötaja Park Young Bae. “Rünnaku võimalus on peaaegu 0 protsenti.”

54-aastane mees aga teab, kuhu rünnaku korral varjuda – lähimasse metroojaama –, aga ta ei usu, et see vajadus tekib.

Mitte ainult temavanuste lõunakorealaste ohutunne pole aastakümnete jooksul kadunud. Ka noored ei pea ohtu reaalseks.

“Me ei mõtle tavaliselt sellest ega hooli sellest palju,” lausus 25-aastane ettekandja Yoo Ji Sang. Talle tuli üllatusena, et tema kodulinnas on üle 3200 varjendi.

Kokku on riigis 18 000 varjendit

Lõuna-Korea valitsust teeb see murelikuks. Viimane uuring – mis on küll tehtud juba 2002. aastat tagasi – näitas, et 74 protsenti Seouli elanikest ei teadnud lähima pommivarjendi asukohta.

Lõuna-Koreas on kokku umbes 18 000 varjendit. Nüüd, kus naaberriik on teatanud, et neil on tuumarelv, võib neist aga vähe kasu olla. Varjendid kaitsevad inimesi tavalise pommirünnaku korral, aga tuuma- või keemiarünnaku puhul on neist vähe kasu.

Osas varjendites on olemas gaasimaskid ja muu kaitsev varustus, aga enamikus mitte.

Lõuna-Korea valitsus püüab oma häireplaane kaasajastada. Selleks on näiteks tehtud mobiiliäpp, mis annab inglise ja korea keeles teada, kus on lähim varjend ning mida teha, kui inimene kuuleb häiresignaali. Veebis on saadaval ka interaktiivne varjendite kaart.

Jaga seda postitust

1 kommentaar

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri