Jaga seda postitust

Märt Sultsi kasiinosaarte projekt jõudis detailplaneeringuni

K-Projektil on valminud Paljassaare detailplaneering, mis on avalikkusele tuntud ka poliitik Märt Sultsi kasiinosaarte projektina.

Detailplaneeringuga saab tutvuda tänasest 19. detsembrini Põhja-Tallinna valitsuse infosaalis (Niine 2) ja Tallinna linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7).

Keskerakonna poliitik Märt Sults on kasiinosaarte plaani enda vaatenurgast tutvustanud oma veebilehel. Detailplaneeringuga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registri lehel.

Paljassaare planeeringuala. F: K-Projekt

Paljassaare planeeringuala. F: K-Projekt

Detailplaneeringu ülesanne on Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alale ehitusõiguse määramine kolme omavahel ühendatud tehissaare rajamiseks, kuhu on kavandatud üks 9-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone, üks kuni 4-korruseline maa-aluse korrusega ärihoone ja üks 1-korruseline ärihoone.

Lisaks on kavandatud ka jahisadam, rannapark koos kõrghaljastuse ja rannaga ning linnusaa. Kokku on kavandatud 4 ärimaa ja liiklusmaa sihtotstarbega krunti ning 1 sotsiaalmaa krunt. Tehissaared on kavandatud eraomandusse.

Tehissaarte joonis K-Projekti detailplaneeringust.

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeritav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosas, Paljasaare sadama akvatooriumi ja Tallinna lahe alal, mis kuulub Eesti riigile. Osaliselt hõlmab planeeringuala ka Paljasaare tee 40 kinnistut, mis kuulub Tallinna linnale. Planeeritavast alast läänes asub Paljasaare poolsaar, kagus, üle Tallinna lahe, asub vanalinn koos kesklinnaga.

Edelas on Kopli ja Merimetsa ala, mis on oluliseks rekreatsioonialaks kogu linnaosale. Samuti on oluliseks rekreatsioonialaks kujunemas Katariina kai ümbrus – 2006. aastal avatud Pikakari rand ja Paljassaare poolsaare põhjatipus asuv Natura 2000 nimistusse kuuluv Paljassaare linnuala. Need tingimused ja lähedus kesklinnale loovad kogu Põhja-Tallinna piirkonnale võimaluse kujuneda väga populaarseks puhke-, elu- ja töötamise piirkonnaks.

Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala kontaktvööndis on selgelt näha erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad, suurimad neist on:

• 1949. aastast pärinev miljööväärtusliku alana määratletud Laevastiku elamukvartali hoonestus;

• Nõukogude perioodil mere äärde rajatud sadamahooned ja rajatised (tollilaod, kraanad koos raudteedega jms) koos administratiivhoonete ja üksikute korterelamutega ning  garaažidega. Kaubasadamate piirkond katab rannajoone Noblessneri sadamast kuni Katariina muulini, sealhulgas jääb planeeringualast põhja poole rannajoonele ka merealast kutseõpet läbi viiv Revali merekool;

• Paljassaare poolsaare keskossa jääv veepuhastusjaam koos mere ja reoveepuhastusseadmete vahel oleva jäätmaaga;

• Paljassaare poolsaare põhjaosas olev Natura 2000 linnuhoiuala ja Pikakari rand.

Hoonestuse kõrgus ulatub Paljassaare poolsaarel ühekorruselistest eramutest 7-korruselise korterelamuni. Valdavalt on hooned siiski ühe- kuni kahekorruselised.

Tähtsamatest tänavatest jäävad planeeringuala kontaktvööndisse Kopli tänav, Tööstuse tänav ja Paljassaare tee. Kuna käesolev detailplaneeringu ala asub keskmiselt ühe meetri sügavusel meres, on ala olnud kasutuses vanade laevade lammutuskohana ning seetõttu eeldatavast leidub detailplaneeringualal rohkelt laevadetaile. Rajatava kompleksi alale on teostatud ka hüdrotehniline ülevaade.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri