Jaga seda postitust

Meri neelab maailma ühe kiiremini areneva riigi elutähtsaid alasid

Vietnami naine Mekongi mangroovitihnikus

Vietnami naine Mekongi mangroovitihnikus. F: Pixabay.com

Maailmamere veetaseme tõus mõjutab suurt osa rannikuäärsetest riikidest, ka Eestit, aga Vietnamile on oht eriti tõsine. Ligi 100 miljoni elanikuga riigi lõunaosa on peamine riisikasvatuse piirkond, mis vaikselt merre kaob.

Mekongi delta on riisikasvatuse keskus. Vietnami maavarade ja keskkonnaministeerium ennustas, et ookean neelab 2100. aastaks rohkem kui kolmandiku Mekongi aladest, ujutades üle ka Ho Chi Minh City. See on riigi suurim linn, kus elab üle 7 miljoni inimese.

Riisikasvatusele tähendab see hävitavat hoopi – Vietnam on maailma suuruselt teine riisieksportija ning majandusele see väljavaade just suurt edu ei ennusta.

Vietnam areneb kiiresti

Vietnam, Mekongi delta

Vietnam, Mekongi delta

Praegu on kõik hästi – PriceWaterhouseCoopers on ennustanud, et Vietnam on 2025. aastaks maailma kõige kiirema majanduskasvuga riik. Riigil on potentsiaali kasvatada majandust igal aastal ligi 10% võrra.

Maailmapanga andmeil oli 2012. aastal Vietnamis töötuid vaid 4,46% töövõimelisest rahvastikust. See on väike arv.

Milliseks kujuneb aga kaugem tulevik, seda on raske ennustada, sest riigi majandus püsib olulisel määral riisiekspordil. Kui kolmandik riisiväljadest kaob, haihtuvad sajad tuhanded töökohad ning suur osa riigi sissetulekust.

Võimalik, et Vietnam suudab seda keerulist tulevikuväljavaadet enda jaoks leevendada. Vähemalt osaliselt võivad Mekongi päästa mangroovid.

Keskkonnaminister Nguyen Minh Quang rääkis juba 2015. aastal, et Vietnami parim võimalus olukorrast välja tulla on hoida ja istutada mangroovimetsa.

MANGROOV
• Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. • Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. • Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhust hapnikku. • Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele. • Mangroovi peetakse vahel eraldi bioomiks. Allikas: Wikipedia
Mangroovijuured

Mangroovijuured

Mangroovitihnikud kasvavad soistel rannikualadel, kus taimede veealused juured filtreerivad soolast vett ning nende õhujuured ammutavad mõõna ajal hapnikku õhust.

Mangroovide tihe juurestik on looduslik barjäär, mis takistab mereveel maismaad minema uhtuda ja endasse neelata. Samuti pakub juurestik elupaika mitmekesisele mereelustikule ja lisaks sellele on mangroovid olulised õhupuhastajad, ammutades õhust süsihappegaasi.

“Mangroovide ökosüsteemi talletunud orgaanilise süsiniku kogus on kolm kuni viis korda suurem kui teistes metsatüüpides,” rääkis Austraalia Charles Darwini ülikooli teadur Sigit Sasmito BBC-le.

Vietnam on aga alates 1940. aastast kaotanud rohkem kui poole oma mangroovimetsast. Peamiselt on metsa hävitatud Mekongi deltas kala- ja krevetikasvanduste ning linnade rajamiseks.

Suure elanike juurdekasvuga arengumaades on sellised valikud levinud. Rahvas on vaja ära toita ning raha on vaja teenida kohe, tulevik tundub olevat kauge ja selle arvelt arenetakse.

Mangroovitihniku hävitamine kala- või krevetifarmide laiendamiseks võib lühikeses perspektiivis tunduda kasulik, aga vaadates kaugemasse tulevikku, see nii pole. Puutumatu mets on kalatööstuse jaoks kokkuvõttes kasulik, sest see hoiab rannikuvee soolasuse kontrolli all ja mangroovimets pakub tohutut bioloogilist mitmekesisust. Kõik see tähendab kokkuvõttes seda, et rannikumeres elab rohkem kalu, mida püüda.

Reostunud vesi ja reostunud kalad

Eelmisel kevadel uuris Maaleht, kas Mekongi jões kasvatatud pangafilees (mida müüakse ka Eestis) võib olla inimesele ohtlikke aineid ja kuidas see kalakasvatus seal kaugel maal üldse käib.

Veebist leiab mitu põhjalikku teadusuuringut, kus on kirjeldatud Mekongi jõe vee reostatuse ja kalakasvanduste probleeme. Probleeme on, hulgi.

Jõgi on elutähtis toiduallikas. Jõe ääres on tööstused, läheduses intensiivne põllumajandustootmine, mis tarvitab väetisi. Paljude linnade reovesi jookseb otse jõkke. Eriti Vietnami osas on jõgi ääristatud kalakasvandustega, mis on samuti reostusallikas.

Kambodža tehnoloogiainstituudis ja Prantsusmaa Toulouse’i ülikoolis õppinud Ratha Chea oma uuringu saatekirjas, et viimase 30 aasta jooksul on Mekongi jõe ökoloogiline seisukord alla käinud. Põhjuseks järsk rahvaarvu suurenemine jõge ääristavates riikides, industrialiseerimine ja intensiivne põllumajanduse arendamine.

Seepärast on vee kvaliteet dramaatiliselt halvenenud nii jõe ülaosas kui ka suudmes, märkis Chea.

“See on tõsine murekoht kõigile veekoguäärsetele riikidele, kelle toimetulek sõltub peamiselt jõe keskkonnaseisundist ja ökosüsteemist,” lisas Chea.

Ta võttis analüüsis arvesse 117 monitooringukohta, millest 22 asusid Kambodžas, 25 Laoses, 20 Tais ja 50 Vietnamis. Chea tegi järeldusi aastail 1985–2010 võetud ligi 25 000 veeproovi põhjal.

Mekongi jõe olukord piirkonniti erineb, kuid vee kvaliteet on halb deltas, kus asub palju kalakasvandusi. “Deltas on vee kvaliteet dramaatiliselt halvenenud, eriti kaldaäärsetes tsoonides,” leidis Chea. Ta tõi välja, et delta vees on kõrge happelisus, nitraatide, ammoniaagi, fosfori ja lahustunud jääkainete sisaldus.

Omaette teema on Mekongi delta pangasiusekasvanduste enda tekitatav reostus. 2010. aastal valmis uuring, mille tegid neli teadlast Vietnamist ja Hollandist (PhamThi Anh, Carolien Kroeze, Simon R Bush, Arthur P J Mol).

Enamik Mekongi kalakasvandusi asub otse jõe ääres ja kalabasseinides kasutatakse jõevett. Uuringus tõdeti, et kalatiikidest suunatakse läbi kaks protsenti kogu Mekongi veest. Koos sellega läheb jõkke muda, mis on täis kalaheitmeid, sööda- ja antibiootikumijääke.

Kui palju jõe ökoloogilist seisukorda mõjutavaid ained jõkke läheb, pole teada. Need kalakasvandused, mis kasutavad enne basseinides vee vahetamist setitamist ja filtreerimist, mõjutavad Mekongi veekvaliteeti vähe, kuid kõik kalafarmid pole hoolsad, ei kogu basseinidesse settinud muda ega vea seda sisemaale, vaid lasevad otse jõkke.

Jaga seda postitust

1 kommentaar

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri