Tillukeses Lähis-Ida riigis, kus ülerahvastuse kiuste – inimesi 20 korda tihedamalt kui Eestis – üksteisele hingamisruumi anda osatakse, käis hingerahu taastamas Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu.
Meenub üks tsitaat Guardiani reisikirjast: Beirut pakub segu ajaloost, ilust ja anarhiast, ootamatusest ja kaosest. Ühest blogist jääb samas kõrva kurtmine, et Beirut on „seadusetu“, kirjutaja täpsustab siiski ka ise, et see ei tähenda „ohtlik“, vaid seda, et kõik paistab olevat lubatud.
Nii see on. Kõik paistab olevat „soovituslik“. Punane foorituli: soovituslik. Pidevjoon: soovituslik. Keset tihedat liiklust mitte seisma jääda: soovituslik. Aga kui tahad läbi autoakna märgatud tuttavaga juttu ajada, siis on soovituslik auto just kinni pidada ja ülejäänud autod ootavad sinu järel.
Lennujaamas mitte suitsetada: soovituslik. Ja kui lennujaama suitsuruum juhtub remondis olema, siis soovitab lennujaama töötaja WCsse minna, et seal suitsu teha. (Mõned aastad tagasi oleks ta soovitanud lihtsalt ootesaali ventilaatori alla minna, aga ju on siis vahepeal reeglid karmimaks läinud.)
Loe pikemalt Mikk Salu reisist Liibanoni Eesti Ekspressist.
Reisiportaali fotod kunagistest reisidest Liibanoni:
