Jaga seda postitust

Miks Eiffelit ei lammutatud ja kuidas see ikka veel püsti püsib?

Pariisi silmapaistvamat maamärki puhastatakse ja värvitakse keskmiselt iga seitsme aasta järel, mis on keeruline ning aeganõudev ettevõtmine. Regulaarne puhastamine hoiab kunagise maailma kõrgeima ehitise roostest puhtana.

324 meetri kõrgune ja 7300 tonni kaaluv torn oli 40 aastat maailma kõrgeim ehitis (1889–1930). Torn valmis 1889. aasta Pariisi maailmanäituse jaoks. Arhitekt Gustave Eiffel ei usuks praegu oma silmi, et torn ikka veel püsti seisab, sest see oli planeeritud ajutiseks vaatamisväärsuseks.

Õige hooldus on seega ülioluline. Ilma Eiffeli tornita ei kujutaks Pariisi ette. Vaatamisväärsuse olulisust näitab ka torni külastavate turistide arv – see on aastas umbes 7 miljonit.

Selleks, et torn näeks hea välja ja kestaks veel kaua, planeerivad prantslased Eiffeli põhjalikku renoveerimist. Järgmise 15 aasta jooksul kulutatakse selleks 300 miljonit eurot, kirjutab National Geographic.

Pariis loodab saada 2024. aasta suveolümpialinnaks ja korraldada 2025. aastal maailmanäitust. Need ongi tähtajad, milleks Eiffel peaks nägema välja parem kui kunagi varem.

Eiffeli

Vaade Eiffelist. F: Pixabay.com

Kuidas torni uuendatakse?

See, millise värvi torn saab, on iga kord valiku küsimus. Kindlat reeglit pole. Gustave Eiffel valis 128 aasta eest punase värvi. Hiljem on torn olnud mitut eri tooni. Näiteks punakas-pruun või sinepi-kollane, praegu on see helepruun.

Nüüd aga värvitakse sihvakas torn spetsiaalse Eiffeli torni värviga kolme eri tooni – jalamil on torn tumepruun ja tipu poole muutub heledamaks.

Kui torni eelmisel korral (2009) puhastama ja värvima hakati, tegi seda tööd 25 inimest, kes turnisid köite otsas, mille kogupikkus oli 56 km. See töö võttis aega 18 kuud. Viimse kui nurgataguse katmiseks kulus 66 tonni pliivaba värvi.

Värvitakse ja puhastata torni täpselt samamoodi vanamoeliselt nagu seda tehti 19. sajandil. See on käsitöö, värvimiseks on väiksed ümmarguse kujuga pintslid. Sel moel on võimalik torni hoida külastajatele avatud ka renoveerimise ajal ja pole karta, et turistidele langeb värvipritsmeid pähe.

Tööde käigus kulub ühe aasta jooksul ära neli tonni puhastuslappe, 25 000 prügikotti ja ligi 400 liitrit metallipuhastusvahendit.

Kuigi Eiffelit ei ehitatud püsima nii pikaks ajaks, on see imeline torn hästi vastu pidanud just seesuguse vaeva tõttu.

Eiffeli

F: Pixabay.com

Miks torni ei lammutatud?

Pärast ehitamist peeti torni inetuks ja häbiväärseks, kirjutab Wikipedia. Torni omandiõigused pidid vastavalt lepingule minema 20 aasta möödumisel torni rajamisest (1909) Pariisi linnale, kes lubas selle kohe lammutada. Torni ehitamise tingimuseks oligi, et see peab olema kergelt lammutatav.

Vahepeal oli aga leiutatud raadio. Prantsuse armee oli selleks ajaks torni tippu paigaldanud saatja ja vastuvõtja, mis oli spionaaži jaoks ülitähtis. Seetõttu oli sõjaväe juhtkond otsustavalt lammutamise vastu. Pärast Esimest maailmasõda, kus torn end spionaaži kohalt õigustas, pole torni lammutamise ideel enam laiemat kõlapinda olnud.

2002. aastal registreeriti 200 miljones külastaja.

Detsembris ja jaanuaris on torni alumisel platvormil avatud 220 ruutmeetri suurune liuväli. Seal kasutatav varustus antakse kohapeal, enda oma kaasa võtta ei tohi.

Eiffeli torni on keelatud kaasa võtta loomi, välja arvatud pimeda juhtkoerad.

Eiffeli tornist on üle maailma tehtud üle 30 duplikaadi või sellest inspireeritud ehitist.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri