Jaga seda postitust

Miks elavad Hiina külaelanikud veidrates ringikujulistes hoonetes?

Hiina lõunaosast leiab piirkonna, kus inimesed elavad paljukesti koos ühes suures hoones, mis on ringikujuline. Nagu müüriga ümbritsetud amfiteater ja samas korterelamu.

Selle koha nimi on Hakka ja niisugune arhitektuur on maailmas unikaalne. Hoone on üks suur jäme müür, mille sees elab palju peresid. Ehitisel on vaid üks sissepääs ja esimesel korrusel aknaid pole. Kõrgemal on, aga need on üsna pisikesed.

Hakka village

Majad, millest igaüks on nagu väike küla, on seesugusel moel riisipõldude vahele mäeveergudele ehitatud sellepärast, et kauges minevikus pidi Hakka rahvas end naabrite eest kaitsma.

Hakka inimesed on immigrandid, kes saabusid praegusesse elupaika Fujia provintsi Põhja-Hiinast.

Hakka village

Hakka hoonete ajaloo kohta on Wikipedias mitu varianti. Üks allikas väidab, et neid ehitati vahemikus 12.-20. sajand. Teine variant nimetab 17. sajandit, kui rahvastik hakkas suurenema ja Hakka elanikud sattusid konflikti naabrite puntidega. Toiduvarudega läks kitsaks ning see viis relvastatud tülideni.

Hakka walled village

Oli loogiline jätk, et ohustatud inimesed hakkasid otsima võimalust end naabrite rünnakute eest kaitsta. Nii jõutigi ringikujuliste hooneteni, mis on nagu kindlused ja kaitsevad korraga paljusid inimesi. Pisut liialdades võib öelda, et tegu on meie korterelamute eellastega.

Hakka village

Majad, mida nimetatakse tulou’deks, on jaotatud paljudeks osadeks. Seal on sektsioon toiduvaru hoidmiseks, elamispindadeks, templiks ja vanasti relvade hoidmiseks.

Fujian Tulou 福建土樓

Suurimad majad on rohkem kui 40 000-ruutmeetrised. On ka väiksemaid – 10 000-ruutmeetrisi hooneid.

Hakka village

Hakka majad on ehitatud kivist ja savist ning müür on seest toestatud bambuse või muu puumaterjaliga. Hoone on hästi ventileeritud, tuule- ja maavärinakindel, talvel soe ja suvel jahe.

Väljapoole jääv sein on 1-1,8 meetri paksune. Hoonel võib olla kolm või heli korrust. Ülemisi aknaavasid kasutati ka laskeavadena.

2008. aastal koostatud UNESCO maailmapärandi nimistus on 46 Fujia tolou’d.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri