Jaga seda postitust

NASA tuli ambitsioonikale ideele, kuidas päästa Maa supervulkaani purskest

yellowstone

Yellowstone. F: Pixabay.com

See on teada, et USAs Yellowstone’i rahvuspargi all on peidus erakordselt suur magmakamber. Seda nimetatakse supervulkaaniks, mille purskamise korral võib inimkond Maalt kaduda.

Sellest hirmustavast teooriast on aastaid räägitud ja siis need jutud jälle hääbuvad, aga tegelikult on asi tõsine. Ohu tõsidust näitab see, et kosmoseagentuuris NASA arutatakse, kuidas supervuklaani vaigistada.

Yellowstone. F: Brocken Inaglory / Wikipedia

“Olin NASA planetaarse kaitse nõuadva kogu liige, mis uuris võimalusi kaitsta planeeti asteroidide ja komeetide eest,” rääkis Kalifornia tehnoloogia instituudis töötav Brian Wilcox BBC-le. “Jõudsin töö käigus järeldusele, et supervuklaani oht on oluliselt suurem kui asteroidi- või komeedioht.”

Maal on teadaolevalt 20 supervulkaani, mis võivad pursata keskmiselt kord 100 000 aasta tagant. Sellise vulkaanipurske tagajärjel on inimkonnale suurim oht nälg.

Õhku paiskuv tuhk katab päikese ja pika vulkaanilise talve tagajärjel ei kasva piisavalt palju toitu, et kogu inimkonda elus hoida. 2012. aastal ennustas ÜRO, et kogu planeedi toiduvarudest jätkuks vaid 74 päevaks.

yellowstone

Yellowstone. F: Pixabay.com

Tuleb maha jahutada

Kui NASA teadlased hakkasid probleemile lahendust otsima, leidsid nad, et kõige loogilisem lahendus oleks supervulkaan lihtsalt maha jahutada. Kõlab uskumatult, aga just seda peetakse võimalikuks.

Yellowstone’i vulkaan on väga suur. Kraatri laius on 30 kilomeetrit. Sellise pindalaga ala on hiiglaslik kuumageneraator, mis toodab umbes sama palju soojust, kui kuus tööstuslikku jõujaama.

yellowstone

Yellowstone. F: Pixabay.com

Yellowstone’is lekkib praegu maapõuest atmosfääri 60-70% sellest kuumusest, mis seal peidus on. See väljub koos veega, mis on imendunud maapinnalt magmakambrisse pragude kaudu. Ülejäänud kuumus jääb magmasse, mis lahustab ümbritsevaid kive. Kui sealne kuumus ületab teatud piiri, on purse vältimatu.

Kui magmakambrist saaks rohkem kuumust eraldada, ei hakkaks vulkaan purskama. NASA leiab, et kui suurendada kuumuse väljalaset magmakambrist 35% võrra, pole Yellowstone enam ohtlik. Küsimus on aga selles, kuidas seda teha.

Geisripurse Yellowstone’is. F: Wikipedia

Vett juurde pumbata

Üks võimalus on suurendada vee hulka, mis supervulkaani magmakambrisse jõuab. Seda ei peeta aga praktiliselt võimalikuks, sest poliitikuid oleks ilmselt võimatu veenda seesuguse ettevõtmise mõistlikkuses.

“Mägisesse piirkonda suure akvedukti ehitamine oleks nii kulukas kui ka keeruline, ning pealegi inimesed ei taha, et nende vett sellisel moel raisataks,” rääkis Wilcox. “Inimestel kogu maailmas on suur veepuudus. Kulutades vett nii suurele taristuprojektile, mille veekasutuse ainuke eesmärk oleks supervulkaani jahutamine oleks väga vastuoluline.”

Arvutigraafika rahvuspargi territooriumist. F: Martin D. Adamiker / Wikipedia

Selle asemel on NASA-s hoopis teistsugune plaan. Seal usutakse, et mõistlikum lahendus on puurida kuni 10 km sügavusele supervulkaani sisse kanal ning pumbata sinne vesi kõrgsurve all. Vesi tõuseks maapinnale umbes 350-kraadisel temperatuuril ning hakkaks sel moel aeglaselt vulkaani jahutama.

Sellise projekti elluviimine maksaks umbes 3,6 miljardit dollarit ja võiks olla poliitikutele vastuvõetav.

yellowstone

Yellowstone. F: Pixabay.com

“Yellowstone lekkib praegu kuumust umbes 6 gigavatti,” ütles Wilcox. “Sel moel puurides saaks teha geotermilise jõujaama, mis toodaks elektrienergiat väga konkurentsivõimelise hinnaga – umbes 10 US senti/kilovatt-tund.”

Wilxoci sõnul saaks sel moel elektrienergiat ümbritsevate alade elanike jaoks potentsiaalselt kümneteks tuhandeteks aastateks. “Ja pikaajaline kasu oleks see, et hoitaks ära supervulkaani purse, mis hävitaks inimkonna.”

Joonistatud kaart Yellowstone’i rahvuspargist. Valminud 1904. F: Wikipedia

Risk on suur

Supervulkaani sisse puurimine pole aga riskivaba. See võib ka purske esile kutsuda.

Wilcox rääkis, et kui puurida avaus magmakambri ülaossa ning püüda seda sealt jahutada, oleks see väga ohtlik. See võib niigi habrast kambri kuplit veelgi murendada ning päästa selle alt välja lenduvad gaasid, mis muidu sealt ei vallanduks.

Selle asemel tuleks puurida kanal supervulkaani sügavamasse ossa, alustades puurimist väljaspoolt Yellowstone’i rahvusparki. Nii eralduks kuumus magmakambri alumisest osast.

“Sellega hoitaks ära see, et kuumus jõuaks alumisest osast kambri ülaossa, mis on paik, kust kogu oht tõusebki,” märkis Wilcox.

Ehk kunagi tulevikus…

Kuidas ka ei läheks, keegi projekti väljamõtlejaist selle teostamist oma silmaga ei näeks. Nad ei saaks oma eluajal teada ka seda, kas see on üldse teostatav.

Yellowstone’i magmakambri mahajahutamine sellisel moel võtaks aega umbes üks meeter aastas ja sellele kuluks kümneid tuhandeid aastaid.

Samas aga kindlalt kunagi saabuva katastroofi ärahoidmiseks oleks nii pikalt ette mõtlemine ja planeerimine mõistlik.

Wilcoxi sõnul on niisuguse projekti puhul kõige nähtavam kasu elektrijõujaam. NASA-s arvatakse, et seda plaani saaks kasutada ka teiste supervulkaanide puhul. Seepärast loodavad nad, et idee üle tekib suurem teaduslik arutelu.

“Kui inimesed hakkasid alguses mõtlema selle üle, kuidas kaitsta Maad asteroidiga kokkupõrkamise eest, oli reaktsioon samalaadne nagu supervulkaani ohu puhul,” lausus Wilcox. “Inimesed mõtlesid, et kuidas peaksid nad suutma asteroidiga kokkupõrget ära hoida? Selgus, et kui sa mõtled välja midagi, mis tõukab vähesel määral väga kaua aega, siis saad sundida asteroidi Maast mööduma. Seega tuleb välja, et probleem on väiksem kui inimesed arvavad.

Mõlemal juhul on teaduskogukonnal vaja investeerida vaimujõudu ja alustada tuleb varakult. Yellowstone purskab umbes iga 600 000 aasta tagant ja sellest on umbes 600 000 aastat, kui vulkaan viimati purskas, mida võiks arvesse võtta.”

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri