Jaga seda postitust

Nõukogudeaegsete bussipeatuste disain, mis ajapikku kaob

Fotograaf Christopher Herwig avastas esimest korda nõukogudeaegsed bussipeatused 2002. aastal, kui sõitis jalgrattaga Londonist Sankt Peterburi. Kanadalane pani tähele, et isegi mahajäetud paikades asuvad üllatava arhitektuuriga bussipeatused.

12 aastat hiljem sõitis ta 14 endises nõukogude vabariigis, sealhulgas Eestis, maha üle 20 000 kilomeetri. Bussi, jalgratta, auto ja taksoga ringi sõites dokumenteeris ta neid veidraid bussipeatusi, mis paljudes paikades on nüüdseks juba kadunud.

Väiksed bussipeatused olid nõukogude ajal viljakas pinnas kunstiliseks eksperimenteerimiseks ja neid ehitati disainireeglite ja eelarve pärast muretsemata. Tulemuseks oli hämmastav stiilide mitmekesisus.

Paljud kõige loomingulisemad bussipeatused leidis Herwig inimtühjadest paikadest, näiteks Kasahstanist, rääkis ta Lonely Planetile. Herwigi sõnul asuvad Kasahstanis bussipeatused tühjuses, üksteisest kaugel, aeglaselt läbitavate teede ääres. Need on värvikirevad ja näevad välja nagu väiksed armsad mošeed.

Raamat “Nõukogude bussipeatused” avaldati 2014. aastal, aga see müüdi kiiresti läbi. Kasutatud raamatut võib leida näiteks Amazonist. Oma reisidel pildistas Herwig Kasahstani, Turkmenistani, Usbekistani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Ukrainat, Moldovat, Armeeniat, Abhaasiat, Gruusiat, Leedut, Lätit, Valgevenet ja Eestit.

Vaata valikut bussipeatuste fotodest siit.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri