Jaga seda postitust

RAIL BALTIC: Varsti hakatakse katsetama ulukite raudteelt eemal hoidmise lahendusi

Ligikaudu kolmandikul Rail Balticu trassist on võimalik tagada inimeste ja raudteeliikluse ohutus ka ilma ulukite piirdeaedadeta, selgus äsja valminud uuringust. Uusimad hoiatusmehhanismid hoiavad loomad raudteelt eemal ja tänu sellele ei killusta trassi rajamine suurulukite asurkondi kardetud määral, teatas Rail Baltic Estonia.

OÜ Rewild ja OÜ Hendrikson & Ko

F: OÜ Rewild ja OÜ Hendrikson & Ko uuring

Eesti ja Euroopa ühendamiseks kavandatavast Rail Balticu raudteest hakkab Eestis kulgema 215 kilomeetrit. Sellest suur osa läbib metsaalasid ja teisi vabalt elavate liikide elupaiku. Raudtee-ehituse eelprojekt nägi ette, et trass piiratakse ohutuse tagamiseks ulukiaedadega kogu ulatuses, ent see mõjutaks märkimisväärselt metsloomade asurkondi ja elurikkust.

Nüüdseks on töötatud maailmas ulukitõkkeaedadele välja alternatiivid. Neid kirjeldati ja hinnati detsembris kinnitatud ja avaldatud aruandes „Rail Baltic samatasandiliste ulukiläbipääsude tehniline teostatavus“.

Selle koostajate eesmärk oli teha ülevaade lahendustest, mis vähendaksid ulukiaedade tekitatavat barjääriefekti, ent väldiksid samas ohtu inimestele ja loomadele. Uuringu neljas etapis käsitleti teema eri aspekte.

Kõigepealt analüüsiti inim- ja loomaõnnetuste ohtu raudteedel ning nende õnnetuste vältimiseks praktikas kasutatavaid meetmeid. Autorid järeldasid, et Rail Balticu puhul on mõttekas töötada ulukiaedade kohatise katkestamise plaaniga edasi ainult juhul, kui need katkestused asuvad asulatest eemal. Lisaks peaks sel juhul raudteetaristul töötama loomi hoiatav süsteem, mis aktiveeritaks rongi möödumise ajaks.

Uuringu teises etapis toodi kavandataval raudteetrassil esile 30 lõiku, kus tuleks kõne alla ulukiaiad katkestada. Kokku tekiks 77 kilomeetrit trassi, kus ei ole ulukitõkkeaedu ja loomad saavad vabalt liikuda. See annab võimaluse loobuda kuni 16 kavandatud ökodukti ja ühe altpääsu rajamisest ning ehitada madalamana kolm silda ja nendega seotud raudteetamm.

Kolmanda aspektina uurisid autorid, millised oleksid tehniliselt sobivad ja Rail Balticu projektis reaalselt rakendatavad meetmed loomaõnnetuste vältimiseks ning liiklusohutuse tagamiseks juhul, kui ulukitõkked ei piiraks trassi kogu ulatuses. Kaaluti meetmete eeliseid ja puudusi võrreldes alternatiividega, arvestades lahenduse sihipärast toimimist, tehnoloogia rakendamise spetsiifilisi aspekte, võimalikku maksumust, rajamise keerukust jms.

Suurel kiirusel liikuvat rongi ei ole võimalik piisavalt ruttu pidurdada. Seepärast leidsid autorid, et Rail Balticu puhul tuleb jätta kõrvale taristule või veeremile paigaldatavad loomade tuvastamise süsteemid (need annaksid rongile ulukiohust märku ja sellele peaks järgnema rongi pidurdamine).

Ulukitõkketa lõikudes on loomaõnnetuste vältimise üks lahendusi rajada selline loomade hoiatamise süsteem, mis aktiveerub ainult tegeliku ohu korral. See peletab ulukid raudteelt ja selle vahetust lähedusest enne rongi saabumist – kui rongi parasjagu ei lähene, saavad nad raudteed ületada vabalt. Praegu on raudteele sobiva hoiatussüsteemi valmislahendus olemas ainult ühel Poola firmal, teised tootjad alles katsetavad neid.

Uuringu neljandas etapis koostatud katseprogramm annab juhised loomade hoiatamise süsteemi ja sellega kaasnevate teiste lahenduste (aiaotste tõkked, ulukiaiad jms) katsetamiseks Eestis. Katsete eesmärk on saada võimalikult hea kvaliteediga info süsteemi tõhususe, Eesti oludes vajalike tehniliste detailide jms kohta.

Uuringuaruandega saad tutvuda siin.

Arheoloogilised uuringud jätkuvad

Rail Balticu projekti jaoks valmistatakse ette raamlepinguid arheoloogiliste uuringute jätkamiseks kavandataval raudteetrassil. Raamlepingud on osa juba kolmandast uuringute faasist, teatas Rail Baltic Estonia.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamise ajal tehti keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus arheoloogiaväärtuste uuring (esimene etapp). Sellega selgitati välja piirkonnad, kus tuleb teha nende väärtuste kindlakstegemiseks ja võimalike leiualade piiritlemiseks täpsemad uuringud.

Eeluuringute avaetapi tulemuste põhjal viidi ellu arheoloogiliste uuringute teine etapp: kogu trassi läbikäimine ehk arheoloogiline baasleire. See on maastikuseire ja -luure sihiga täpsustada arheoloogiliste leiukohtade asupaika ja selgitada välja muistisi.

Nüüd hakatakse uuringuandmeid kõigepealt täiendama geodeetilise mõõdistuse (topogeodeetiliste uuringute) tulemusel koostatud kaartidega. Neid saab kasutada täpsemate arheoloogiliste uuringute ettevalmistamisel ja elluviimisel. Lisaks on need vajalikud Rail Balticu raudteerajatiste ja muude seonduvate ehitiste ehitusprojektide koostamisel ning ehitusaegse arheoloogilise jälgimise ja kaevamise teostamisel.

Kaardistuse põhjal koostatakse iga asukoha uuringute lähteülesanne, mille põhjal tehakse muististe arheoloogilised uuringud. Nende käigus tuvastatakse kultuurikiht, määratletakse eriaegsed ehitised ja pinnasekihid ning tehakse kindlaks nende tekkejärjekord, nagu ka kultuuriväärtuslike tarindite säilivus ja seisund. Vajaduse korral uuritakse läbi ja dokumenteeritakse kultuurikiht.

Kokku on kavas uurida läbi vähemalt 26 arheoloogiliselt huvipakkuvat asukohta Harju-, Rapla- ja Pärnumaal. Uuringute eesmärk on tagada kultuuriväärtuste kaitse Rail Balticu raudteerajatiste ja muude seonduvate ehitiste ehitustööde piirkonnas ning saada uut teavet muististega seotud kultuuripärandi kohta.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri