Jaga seda postitust

Rail Baltica trassil katsetatakse loomade peletamiseks ohusignaale

Detsembris valmiva uuringu tulemusel plaanitakse testida tehnilisi lahendusi, mis võimaldaksid sellised loomade liikumisteed, kus inimeste sattumine raudteele on ebatõenäoline, jätta Rail Baltica trassil Eestis taradeta, mis on olnud siiani ulukiteadlaste üks peamisi muresid.

Loomade rongi eest eemale peletamiseks plaanitakse katsetada eri tehnoloogiaid, mida on mujal Euroopaski vähe proovitud, teatas täna Rail Baltic Estonia OÜ.

Teadlaste töörühm, mida koondab idufirma Rewild, tõdeb, et võimalusel jäetakse tarastamata just inimasustusest eemal asuvad osad, olgu need siis sood või metsad.

Vahetult enne rongi saabumist hakkavad seal raudtee kõrval tööle hoopis häälpeletid, andes loomadele ohusignaale. See peaks loomad raudteelt ära ajama või nad sellest eemal hoidma.

Esialgu kavandati üle Rail Baltica raudtee suurulukite tarbeks ligikaudu 35 loomatunnelit või ökodukti. Peletite kasutuselevõtt jätaks neist ära umbes poolte vajaduse. Teatud kohtadesse on tunneleid-ökodukte siiski vaja.

Peale selle ehitatakse KSH leevendusmeetmetena kõigi jõgesid ületavate sildade alla laiendatud kallasrajad, kust loomad läbi pääsevad – selliseid kohti on kümmekond. Eritasandilised tunnelid-ökoduktid võiksid jääda inimasustuse lähedusse, kus liiguvad nii inimesed kui ka loomad.

Leidub ka loomaliike, kes ei suuda laia raudteed ületada. Need on nn võraseoselised liigid, kes eelistavad tegutseda puude varjus. Sellised on osa linnuliike, aga ka nahkhiired. Neile on vaja ökodukte, kus kasvab puid ja põõsaid.

Rail Baltica ulukiläbipääsude uuring ei ole veel valmis, sellega tegeleb kolme firma kuuest-seitsmest asjatundjast koosnev töörühm. Peale loomastikuanalüüside ja -lahenduste loomisele pühendunud Rewildi osalevad uuringu tegemises keskkonnakonsultatsioonide firma Hendrikson & Ko ning Sweco Projekt oma raudteeinseneridega.

Rail Baltica pikkus tuleb Eestis üle 200 kilomeetri. Raudtee osaline piiramata jätmine teeb loomade läbipääsu odavamaks, ent teiselt poolt ka palju lihtsamaks. Pikim tarastamata lõigu soovitus on 8 km pikk ja nii on ülekäiguala palju laiem kui mistahes tunneli või ökodukti puhul. Lühimad taradeta lõigud oleks mõnesaja meetri laiused.

Peatselt hakatakse trassi maid võõrandama

Kolm päevakajalist küsimust ja vastust sel teemal:

1. Kuidas maad omandatakse ja kust tuleb maade omandamiseks kuluv raha?

Riik pakub maaomanikele välja mõistlikke lahendusi, arvestades iga olukorra eripära. Maad omandades lähenetakse igale juhtumile eraldi ja püütakse leida mõlemaid pooli rahuldav kokkulepe. Riik omandab maa selle hüvitisväärtusega, mis koosneb maa turuhinnast ja maaomanikule tekkivatest mõõdetavatest kahjudest. Seda kõike hinnatakse maa hindamise käigus. Maaomanik saab esitada maa hüvitamiseks oma ettepanekud. Maa eest riik ebaproportsionaalset hüvitist pakkuda ei saa, kuid kokkulepitav lahendus võib maaomanikule olla olemasolevast olukorrast kokkuvõttes kasvõi logistiliselt parem.

Ostmise kõrval pakutakse maaomanikele võimalust maad ümber kruntida või vahetada riigile kuuluvate maatükkide vastu raudteepiirkonnas. Nii saab maaomanik oma väljakujunenud tegevusi jätkata.
Levinud on arvamus, et tehinguga kaasnevad kulud jäävad maaomaniku kanda. Tegelikult hüvitab riik nii tehingukulud kui ka kõik kaasnevad kulud (näiteks sõit notari juurde, päevaraha).

Palju on väideldud teemal, et Rail Baltica tulekuga väheneb raudteepiirkonnas asuvate maatükkide väärtus. Teatud juhtudel võib see tõele vastata, kuid võimalik on ka vastupidine – taristu väljaehitamine loob hoopis uued võimalused maatüki kasutamiseks ja arendamiseks ning tõenäoliselt hoopis tõstab hinda.

Nii maade omandamiseks kui ka sellega kaasnevate kulude katmiseks on raha nähtud ette Rail Baltica projekti eelarves kasutades selleks ka Euroopa Liidu vahendeid. Kompensatsioon ei puuduta ainult sundvõõrandamist kui kõige äärmuslikumat meedet riigile vajalike maade omandamiseks, vaid ka tavalisi ostutehinguid.

2. Millise seaduse alusel hakkab maade omandamine toimuma?

Käimas on sundvõõrandamise seaduse ja erinevate maaga puudutavate seaduste muutmine, mis on plaanitud kehtima hakkama 2018. a I pooles. Seadusega on ettenähtud kinnisasja avalikes huvides omandamisel suurem rõhuasetus vabatahtlikul läbirääkimisel ja kokkuleppe saavutamisel riigi ja maaomaniku vahel. Selleks on kombineeritud erinevaid võimalusi, mis on teistes riikides aidanud kaasa kokkulepete sõlmimisele.

3. Kui palju jääb trassile maatükke, mis ei kuulu riigile? Millal algab maade võõrandamise protsess?

Era- ja munitsipaalomandis kinnistuid, mis on riigil vaja omandada Rail Baltica rajamiseks nii raudtee kui ka sildade, viaduktide ja juurdepääsuteede ehitamiseks, on umbes 650. Üle 60% Rail Baltica taristu alla jäävatest maadest on riigimaa. Ligikaudu 650 maaüksust kuulub munitsipaal- või eraomandisse.

Protsessi koordineeriv Maa-amet on Pärnu- ja Raplamaal pidanud maaomanikega eraviisilisi eel-läbirääkimisi, need jätkuvad peatselt ka Harjumaal. Seni on suhtlus maaomanikega olnud Maa-ameti hinnangul väga tõhus. Maaomanikud, kellega on juba suheldud, on olnud mõistvad ja praktilise suhtumisega. Konkreetsete pakkumisteni jõutakse 2018. aastal. Maa-amet on teinud protsessist põhjaliku ülevaate, mis on kättesaadav siin.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri