Jaga seda postitust

RANNAD PUHTAMAKS: 2030. aastaks on kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad

Euroopa Komisjon võttis täna vastu plastijäätmete vähendamise strateegia. Esimene kogu Euroopat hõlmav plastistrateegia on üks samm ringluspõhisemale majandusele üleminekul, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

Strateegia eesmärk on kaitsta keskkonda ja luua samas alus uuele plastimajandusele, milles võetakse disainimisel ja tootmisel igati arvesse toodete korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtuga seotud vajadusi ning arendatakse säästvamaid materjale.

Uute kavade järgi on 2030. aastaks kõik ELi turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad, väheneb ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.

“Kui me ei muuda seda, kuidas me plasti toodame ja kasutame, on 2050. aastaks ookeanides rohkem plasti kui kalu,” märkis säästva arengu eest vastutav komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans. “Peame tegema nii, et plast ei satuks vette, toitu ega meie organismi. Ainus pikaajaline lahendus on vähendada plastijäätmeid suurema ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu. See on kodanike, ettevõtjate ja valitsuste ühine ülesanne. ELi plastistrateegiaga toetame ka uut ja ringluspõhisemat ärimudelit. Peame investeerima uutesse innovatiivsetesse tehnoloogialahendustesse, mis aitavad kaitsta kodanikke ja keskkonda ning säilitada ühtlasi tööstussektori konkurentsivõime.”

Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastijäätmeid, kuid vähem kui 30% sellest kogutakse ringlussevõtmiseks.

Maailmas moodustab plast 85% randadel leiduvast prügist. Plast jõuab isegi meie kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus sisalduva mikroplasti mõju tervisele on veel teadmata. Komisjoni varasemale tööle tuginedes püütakse uues kogu ELi hõlmavas plastistrateegias kõigile neile küsimustele lahendusi leida.

Ettevõtjale suurem kasu

Euroopa Liidu eesmärk on muuta ringlussevõtt ettevõtjatele kasumlikuks. Töötatakse välja uued pakendieeskirjad, et parandada turul oleva plasti ringlussevõetavust ja suurendada nõudlust ringlussevõetud plastist valmistatud toodete järele.

Kuna kogutakse rohkem plasti, tuleks luua täiustatud ja suuremad ringlussevõtukohad ning kogu ELis parem ja standardsem süsteem jäätmete liigiti kogumiseks ja sortimiseks.

Teine eesmärk on piirata plastijäätmeid. Euroopa õigusaktide tulemusel on mitmes liikmesriigis juba märkimisväärselt vähendatud plastkottide kasutust. Uute kavadega juhitakse aga tähelepanu muudele ühekordselt kasutatavatele plasttoodetele ja kalapüügivahenditele ning toetatakse riigisiseseid teavituskampaaniaid.

Samuti määratakse kindlaks, milline kohaldamisala peaks olema uutel ELi eeskirjadel, mille ettepanek tehakse 2018. aastal sidusrühmadega konsulteerimise tulemuste ja tõendite põhjal. Komisjon võtab ka meetmeid, millega piiratakse toodetes mikroplasti kasutamist, ning määrab kindlaks biolaguneval ja kompostitaval plastil kasutatavad märgised.

Sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitlevate uute eeskirjadega võetakse luubi alla merel tekkiv mereprügi. Nähakse ette meetmed, millega tagatakse, et laevadel tekitatud või merel kogutud jäätmeid ei jäeta maha, vaid need viiakse maale ja neid käideldakse nõuetekohaselt.

100 miljonit eurot innovatsiooniks

Samuti soovib komisjon soodustada investeerimist ja innovatsiooni. Riikide ametiasutustele ja Euroopa ettevõtjatele antakse juhiseid selle kohta, kuidas viia miinimumini plastijäätmed nende tekkekohas.

Innovatsiooni toetuseks eraldatakse rohkem raha ehk täiendavalt 100 miljonit eurot, et rahastada arukamate ja paremini ringlussevõetavate plastmaterjalide väljatöötamist, ringlussevõtuprotsesside tõhustamist ning ringlussevõetud plastis leiduvate ohtlike ja saasteainete kindlakstegemist ja eemaldamist.

Euroopa Liit jätkab ka koostööd partneritega mujalt maailmast, et leida üleilmseid lahendusi ja töötada välja rahvusvahelisi standardeid.

Koos plastistrateegiaga võttis komisjon vastu ka seireraamistiku, mis hõlmab tsükli iga etapiga seotud kümmet põhinäitajat, mille alusel hinnatakse ringmajandusele üleminekul tehtud edusamme ELi ja riikide tasandil.

Allikas: Euroopa Komisjoni esindus Eestis

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri