Jaga seda postitust

REISIBLOGI DROONIVIDEO: Kotkalend Kaukasuse mäestiku ühe kaunima tipu jalamil

Reisiportaal käis Ušba jalamil ligi 3000 meetri kõrgusel mõne päeva eest ja filmis sealseid hunnituid vaateid. Drooniga pääses vaatama ka neid "nurgataguseid", kuhu mägimatkajad tavaliselt ei jõua. (Parima kvaliteediga 4K video vaatamiseks muuda vajadusel video alumiselt ribalt seadeid)

See on Kaukasuse mäestiku üks ilusaimaid paiku. Gruusias Svanetis, Mestia linna lähedal asub Ušba kahe tipuga mägi, mille pilvedele lähim punkt on 4700 meetri kõrgusel.

• Vaata peatselt Reisiportaalist ka videot, kuidas maastikuautoga närvikõdi pakkuvaid teid pidi mäkke kakerdasime. Kõik Reisiportaali Gruusia-blogi videosid ja artikleid saab vaata siit.

Eelmisel aastal hukkus Ušbale tõusul neli turisti. Nende rahvuse kohta käiv teave on vastuoluline. Räägitud on nii kahest vene ja kahest iisraeli mägimatkajast kui ka tšehhidest. Meie autojuht teadis, et turistid surid alajahtumise tõttu ja polnud mäkketõusuks piisavalt valmistunud.

Ušbat nimetatakse Kaukaasia Matterhorniks, kuigi ta on Alpides asuvast kuulsast Matterhornist massiivsem ja paarsada meetrit kõrgem, kirjutab Wikipedia. Ušba kõrguseks märgitakse eestikeelses Wikipedias 4700 m, inglisekeelses aga 4710 m.

Halduslikult jääb mägi Samegrelo–Zemo Svaneti piirkonda Gruusias. Gruusia-Venemaa (Kabardi-Balkaaria) piirist jääb ta 1,5 km lõunasse.

Ušba on alpinistidele tehniliselt raskete tõusumarsruutidega mägi. Kui tehnilise alpinismi sündi seostatakse Matterhorniga, siis Venemaal sai see alguse Ušba nõlvadel.

Kõige kergemad marsruudid põhjatipule klassifitseeritakse Vene süsteemi järgi kategooriasse 4A (“küllaltki raske”) ja lõunatipule 5A (“raske”). Marsruute kategooriaga 5B on üle kolmekümne; kümmekond marsruuti kuuluvad kategooriasse 6A.

Kaks kuulsamat marsruuti on lõunatipule viiv Kustovski marsruut (6B) ja põhjatipule viiv mäe kirdeseinal (seina kõrgus 1200 m) läbitav Zerkalo marsruut (5A), mille esimesena läbis Svanethist pärit Mihheil Hergiani.

Mäe põhjatipu vallutasid esimest korda 1888. aastal John Garford Cokklin ja mägigiid Ulrich Almer, lõunatipule jõudsid esimestena 1903. aastal Saksa-Šveitsi-Austria ühisekspeditsiooni liikmed B. Rickmer-Rickmersi juhtimisel.

Eesti alpinistide tipputõusudest märgib Wikipedia Viktor Palmi ja Marko Veissoni tipputõusu 21. juulil 2005, kui nad esimeste eestlastena vallutasid mäe põhjatipu (4690 m).

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri