Jaga seda postitust

Reisiportaali kogemused ja apteekri soovitused: Kuidas reisil tervist hoida

Reisiapteeki pakkima asudes on isiklike vajaduste kõrval oluline arvestada ka välismaale reisides sealset kliimat ning seda, millist meditsiinilist abi kohalik riik häda korral pakub. Suvisel ajal muutuvad ka hooajalised tooted, mille järele apteegis senisest enam haaratakse.

Reisiportaal palus BENU Apteegi proviisorilt lihtsaid nõuandeid, kuidas reisil olles tervist hoida. Artikli teises osas saab aga lugeda Reisiportaali enda tähelepanekuid, millest võib pikal reisil kasu olla.

Sikupilli keskuse BENU proviisori Marina Rjabtsova sõnul on suvisel ajal apteeki külastavate klientide vajadused veidi erinevad talvisest hooajast. Osa neist kulub marjaks ära kodumaal, kuid kindlasti pakitakse palju kaasa ka reisile minnes.

Hooajaliste toodete hulka kuuluvad erinevad plaastrid ja sidemed, desinfitseerivad ja kätepuhastusvahendid, haavaparandajad ning põletusvastased tooted. Samuti suureneb suvisel ajal vajadus puugi- ja sääsetõrjepihustite ning allergiarohtude järele, lisaks on populaarsed erinevad päikesekaitsevahendid.

Suvise grillihooaja alates suureneb ka ülesöömisest tingitud kõhuprobleemide hulk, mistõttu soovitakse saada sellele leevendust. Samuti ostetakse enam kaalu alandavaid tooteid, tarbitakse mitmesuguseid vitamiine ja toidulisandeid. Päike, soojus, üha õhenev riietus ja paljaks kistavad päkad toovad pükstest-kingadest välja jalad, sestap nõutakse apteegist enam ka veenilaiendite geele-kreeme ning jalgadel levivat seenhaigust ja konnasilmi leevendavaid tooteid.

Olgu tegu reisiga kodumaal, Euroopa piires või veelgi kaugemal, matkamas-looduses või linnapuhkusel, erilise tähelepanuga peaksid oma tervisesse suhtuma need, kes kimpus mõne kroonilise haigusega. Reisile minnes tuleks sellest kindlasti teada anda oma raviarstile ning hoolitseda selle eest, et kaasa saaks pakitud vajalikul hulgal igapäevaselt tarvitatavaid ravimeid. Nagu juba varem öeldud, on suvisel ajal nõutud kaup ning peaksid apteekri sõnul reisiapteeki kuuluma plaastrid, palavikualandi ja valuvaigisti, samuti ravim kõhuprobleemide vastu.

Lisaks võiks olla kaasas piisav varu haavahooldusvahendeid – eri suuruses plaastrid, antiseptiline lahus ja rull marlisidet – kergemate vigastuste tohterdamiseks. “Kindlasti ei tasu arvata, et minuga ei juhtu õnnetust või tervisemuret. Palavikualandaja ja valuvaigisti peaks kindlasti kaasas olema, sest peavalu võib tekkida nii vähesest vee tarbimisest, kuumusest kui ka alkoholi tarbimisest. Erinevad temperatuurikõikumised võivad kaasa tuua külmetuse,” lausus proviisor.

Tugevama valu puhul soovitab apteeker kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni, peojärgse peavalu korral sobib aspiriini, mis vedeldab verd ja teeb sellega ka olemise paremaks. Kergesti külmetujatel peaksid kaasas olema ka nohu- ja köharavimid. Kuna kuiv õhk võib põhjustada ninakuivust, võiks kaasa võtta ka meresoolalahuse.

Vürtsikas toit või teistsugune menüü põhjustab vaevusi

Harjumatu toitumine võib põhjustada erinevaid kõhuhädasid – puhitust, kõhulahtisust või -kinnisust, kõrvetisi ja maovalusid. Kõhulahtisuse vastu sobivad söetabletid või loperamiidi sisaldavad tabletid ja kapslid. Võimalike kõhuhädade ennetamiseks on soovitatav hakata juba nädal enne reisi manustama probiootikume, tarvitamist tuleks jätkata reisil olles.

“Selleks, et ohatis reisi ära ei rikuks, tasub apteegist kaasa võtta ohatisekreem. Samuti võiks kuuluda reisikotti sääsetõrje- ja sääsehammustust leevendavad vahendid. Kaasas võiksid olla ka päikesepõletust ennetavad ja leevendavad vahendid. Ükskõik kas sõidad mägedesse suusatama või soojale maale, vähemalt 30 UV-faktoriga päikesekreem võiks kaasas olla,” ütles Marina Rjabtsova.

Lennu- ja merereisil enneta tekkivaid vaevusi

Pikematel lennureisidel võivad pikemast istumisest tingitud verevoolu aeglustamisest ja järsust rõhuvahetusest tekkida jalgades veeniprobleemid. Apteekidest saab selle vastu osta reisipõlvikuid. Reisipõlvikuid peaksid kindlasti kandma ülekaalulised, suitsetajad, rasedad ja inimesed, kellel on olnud eelnevalt operatsioon.

“Kel ees laeva- või lennusõit, tasub merehaiguse ennetamiseks kasutada ingverit sisaldavaid tablette, mis aitavad ära hoida iiveldustunnet ja oksendamist. Allergiatabletid võiksid kaasa pakitud olla ka neil, kes varem allergiaga kimpus olnud ei ole. Allergiahoo võib saada tundmatutest toiduainetest, olmekeemiast, putukahammustusest, ühekordsetest linadest või kasvõi hotellide põrandakattematerjalist,” märkis apteeker.

Kui plaanite perereisi, tuleks kindlasti kaasa pakkida eri suurusega plaastreid, antiseptikut, söetablette, palavikuvastast siirupit ning nohu- ja allergiavastast siirupit. Kindlasti peaks lastele mõeldes eelistama kõrgeima kaitsefaktoriga päikesekreemi ja kasutama ka päevitusjärgset kreemi.

Enne riskirohkematesse kohtadesse reisimist tasub kindlasti käia 4-6 nädalat varem perearsti konsultatsioonil. Perearst või reisimeditsiini kabineti nõustaja oskab nõu anda ka selles kohta, millised vaktsiinid on ühte või teise piirkonda reisides kohustuslikud.

 

Enda kogemustest: Millised ravimid sind reisil aitavad?

(Nõuanderaamatust “Seljakotiaabits“)

seljakotiaabitsRavimite vajadus ja valik oleneb sihtpunktist. Kõige tähtsamad asjad ravimikotis on plaaster (neid võta mitmes suuruses ja kindlasti marliribaga, et haav saaks õhku) ja desinfitseerimisvedelik, soovitavalt pihustatav.

Puhastusvedelik kulub lõunamaades ära mitte ainult hõõrutud jalamarrastustele (selle asemel tasub kasutada vesinikku, mis ei kipita), vaid vahest ka tualeti prill-laua puhastamiseks, kui see üldse olemas on. Mõnes olukorras pole puhastustöö sugugi liigne peenutsemine.

Hea on, kui paunast on võtta külmetusvastased rohud. Kurgutabletid või aerosool on vajalik kraam. Kas või halva hingeõhu vastu. Lõunas on paljudes siseruumides konditsioneer, mis loob sise- ja välisõhu vahel mõnikord 20-kraadise kontrasti. Nii on külmetamine lihtne. Ja üldse – püüa konditsineeritud ruume vältida. Hea ventilaator on palju parem, välistades külmetamise ja hoides samas ka sääski eemale. 

Kui kuumusest pilt täitsa eest ära läheb, kulub ära validol.

Valuvaigistit vajavad ilmselt kõige rohkem need, kes tõusevad hommikul peavaluga, millel pole haigusega midagi pistmist. 

Soojades maades reisides pista tasku hunnik söetablette (neid olgu kümneid ja kümneid), sest seedimine võib ka kogenud rännumehel korrast minna. Isegi kui su organism on omandanud enda arvates kõik võõrad bakterid, juhtub ikka, et kõht ei pea näiteks kuumusele vastu. Või oled lahtise suuga õhtusel ajal mopeediga sõitnud ning neelanud alla tee ääres mäluva lehma tagumikult õhku tõusnud kärbseid. Juhtub sedagi.

Aga ära kasuta kõikvõimalikke pulbreid ja tablette, mis lubavad su kõhu kohe nagu naksti korda teha. Ei tee korda, vaid panevad paljudeks tundideks täiesti kinni. Ega mitu tundi kinnise kõhuga potil istumine ole kergem kui lahtise kõhuga kükitamine. Ilmselt sellised imeravimid ka töötavad, aga kunagi ei tea, milline on võtmiseks õige kogus. Õpetuspaberil on kõik ilusti kirjas, aga kogused ei sõltu alati inimese vanusest, vaid ka tema kehakaalust ja söömisharjumusest. 

Rannapuhkuse korral vali kindlasti endale sobilik päikesekreem. Ära kõhkle kas või 40-se või suurema kaitsefaktoriga kreemi kasutamist.

Alati ei ole vaja vigadest õppida, võta hoiatusi tõsiselt, sest säästad oma tervist ja puhkus on mõnusam. Nahavähk on päikesepõletusest kiire tulema. Kui oled valgest rassist, ei maksa loodust petta ja proovida end iga hinna eest tumepruuniks kärsatada.

Aasias on väga head aloe vera kreemid. Mitte ükski läänes valmistatud samalaadne kreem pole Reisiportaali kogemuste kohaselt olnud nii tõhus. Indias on üks hea firma – Himalaya, mis nüüd ka meie kauplustes müügil on. Selle looduslikke tooteid võib julgelt usaldada.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri