Jaga seda postitust

REISIPORTAALI VIDEO: Eesti kõige viltusem kirikutorn ja üks kaunim ürgorg on lummavad

Karksi ürgoru pakub imelisi vaateid. See on Eesti üks kaunim ürg, mille veerel on Peetri kirik – aastail 1773–1778 ehitatud lihtne, aga see-eest praegusel ajal eriline kirik. Nimelt see on nii viltu, et teist sellist Eestis leida pole. (Video vaatamisel vali seadete alt parim pildi kvaliteet)

Karksi ürgoru pakub imelisi vaateid. See on Eesti üks kaunim ürgorg, mille veerel on Peetri kirik – aastail 1773–1778 ehitatud lihtne, aga see-eest praegusel ajal eriline kiri. Nimelt see on nii viltu, et teist sellist Eestis leida pole.

Kirik on Karksi ordulinnuse varemete idaküljele. Kiriku ehitamisel kasutati ära osa linnusemüüri, mis jäi kiriku üheks seinaks. Ilmselt maastiku omapära ja selle tõttu, et kirik on otse linnuse välisküljes, ongi torn aja jooksul viltu vajunud.

Karski ürgorg on järsuveeruline ja sügav (kuni 32 m) ning pakub kauneid maastikuvaateid. Ürgoru laius on 400–800 m. Orus voolab Halliste jõgi, millele on paisutatud Linnaveske järv ja Karksi järv.

23. juunil, kui Reisiportaal filmimas käis, oli linnuses ümber paisjärve jooksu finiši- ja stardipaik. Seepärast oli seal palju rahvast.

Karksi ordulinnus asus Halliste jõe kõrgel kaldal. Ordulinnus oli üks keskseid Lõuna-Eesti kindlustatud kohti ja oli Viljandi ordulinnuse kõrval üks Liivimaa võimsamaid linnuseid. Pikka aega oli linnus Karksi foogtide, 1470. aastast ka komtuuri residents.

Esimest korda on Karksi nime mainitud 1224, kui mandrieestlased said muistses vabadusvõitluses lüüa ja Karksi ala läks Saksa ordu valdusesse. 1228 kuulus Karksi linnus juba Viljandi komtuurkonna foogtkonda.

1248. aasta ürikuis on mainitud Karksi foogtkonda, kuhu kuulusid Karksi, Halliste, Paistu, Saarde kihelkond ja Ruhja. Nende keskuseks sai Karksi linnus. Esialgne puidust linnus ehitati eestlaste muinaslinnuse asemele.

Leedulaste sõjakäigus 1297 põletati see maha. 14. sajandi alguses hakati ehitama ebakorrapärase põhiplaaniga linnust ja tornidega ringmüüri. 1329 purustasid leedukad jälle Karksi linnuse. Ordumeistri Goswin von Herike käsul taastati kivilinnus ja 1357 tugevdati ringmüüriga. Kuid leedukad ei andnud kauaks rahu ja 1366 hävitasid nad Karksi linnuse juba kolmandat korda.

Pärast seda ehitati uus kastellitüüpi linnus tugeva kaitsemüüriga. Nende vahel oli vallikraav, millest pääses üle vaid ülestõstetava silla abil. Pealinnust eraldas eeslinnusest vallikraav, mida ületanud sillast on säilinud vaid sammaste jäänused. Idast kaitses nii ees- kui pealinnust veel üks suurtükitornidega kaitseliin. Ehitusmaterjalina on Lõuna-Eestile iseloomulikult kasutatud maakivi ja telliseid.

Linnuse relvastuses oli 2 kiviheitemasinat, 8 kahurit, 2 tünni püssirohtu, 70 komplekti pantsereid, 26 komplekti rüütlivarustust, 25 ambu, nooli jt. relvi. Linnuses pidid olema ka toiduvarud: 500 sinki, 400 kuivatatud lammast, 70 soolatud ja 40 kuivatatud veist, 2 tündrit seasülti, 2 tündrit võid, 2 tündrit heeringat, umbes 70 000 kuivatatud kala, 100 säilitist rukist ja otra ning 17 lasti soola.

1535 ühendati Karksi linnus Liivi ordu maameistri alaga, mille keskus oli Võnnus. Karksi linnus sai uuesti kannatada igas sõjakäigus, mis sinna ulatus.

1560 langes Karksi linnus Liivi sõjas Poolale. 1563 läks linnus üle Rootsi valdusesse.

1573 vallutasid Moskva suurvürsti väed Karksi linnuse ja kinkisid selle Liivimaa kuningas Magnusele. See oli tolle residents 1578. aastani. 1582 andis Poola kuningas Stefan Bathory Karksi linnuse, Georg von Fahrensbachile, kes nimetati 1598. aastal ka Võnnu vojevoodkonna vojevoodiks.

1601 vallutas linnuse Poola-Rootsi sõjas Södermanlandi hertsog Karl.

1621. aastal Poola-Rootsi sõjas jäi Karksi linnus rootslastele, kes kohendasid eeslinnuse. Pealinnus oli niivõrd purustatud, et seda ei taastatud. 1624 mainiti esimest korda linnuse kabelit ja linnuse ees paiknenud puukirikut.

Karksi linnus hävis 1708. aastal Põhjasõjas.

Allikas: Wikipedia

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri