Jaga seda postitust

TEADUS: Idufirma tahab koguda veiste kõhugaasi ja muuta see biolagunevaks plastiks

See on teada fakt, et veiste kõhugaas pole mitte ainult kohaliku tähtsusega haisuallikas, vaid sellel on ka oluline mõju Maa kliima soojenemisele.

Maailmas on 1,5 miljardit veist, kes paiskavad aastas atmosfääri hinnanguliselt ligi 120 miljonit tonni metaani. Ja metaan on üks kõige püsivam gaas, mis põhjustab kliima soojenemist.

San Franciscos tegutsev idufirma Mango Materials tuli ideele, kuidas lehmade kõhugaasi ära kasutada. See aitaks vähendada tulevikus kliima soojenemist ja võimaldaks lõigata kasu tarbetult õhku paiskuvast metaanist.

Mango Materials muudab veiste metaani biolagunevaks plastiks, mida saab kasutada näiteks tekstiili tootmises.

Idee kohaselt toidetakse metaaniga baktereid, mis toodavad boilagunevat polümeeri (polühüdroksüalkanoaade – PHA). Seda polümeeri lisatakse kangale, mida kasutatakse rõivastes, vaipades, samuti pakendites. Mango Materials huvitub praegu peamiselt rõivaesemetest, kirjutab Treehugger.com.

Idufirma saab praegu vajaliku metaani biojäätmejaamast, aga otsib teisi partnereid. Näiteks piimakarjafarme, et saada metaani veelgi rohkem.

Firma tegevjuht Molly Morse ütles, et kui metaanile saab anda lisandväärtust, võib see vähendada atmosfääri paiskuva süsiniku kogust, sest metaan kogutaks kokku ja muudetaks mingisuguseks toodanguks. Selle asemel, et kasutada materjalide tootmiseks fossiilset süsinikku, saab kasutada midagi, mis on juba olemas.

Californias peetud SynBioBeta konverentsil rääkis dr Morse, kelle doktoritöö tulemusena tekkiski Mango Materialsi idufirma, miks polühüdroksüalkanoaadid ehk PHAd on plastiku tootmiseks head.

PHAd võivad biolaguneda paljudes keskkondades, sealhulgas seesugustes, kus hapnikku ei ole. Seejärel tekib taas metaan, millest saab jälle toota polümeeri – tegu oleks katkematu metaani taaskasutusega.

Näiteks kui bioloogilisest polümeerist T-särk visatakse ära ja see jõuab prügimäele, laguneb särk. Kui lagunemisest tekkiv metaan prügimäel kokku kogutakse, saab sellest jälle teha uusi materjale.

Kui samasugune T-särk peaks jõudma merre (kus plastosakeste reostus on tõsine probleem), biolaguneb särk samuti. Kui lagunenud osakesed jõuavad mereorganismidesse, ei tee need neile kahju.

Seega tekib ringlus, mis ei kahjusta loodust.

Idufirma tegevust on märganud ka NASA, sest kosmoseagentuur näeb selles võimalust metaani ärakasutamiseks mitte ainult Maal, vaid ka Maa-välistes tingimustes.

Idee tundub tore, aga idufirma plaanidest ei selgu, kuidas nad kavatsevad lehmade heitgaasi koguda. Farmi siseruumes võib seda veel ette kujutada, aga veised veedavad suure osa oma elust karjamaadel, mitte laudas.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri