Jaga seda postitust

Tuhanded Eesti autoomanikud saavad diisliskandaaliga seotud sõidukite eest raha tagasi küsida

2015. aastal ilmsiks tulnud massiivne petuskeem aastatel 2005-2015 toodetud diiselautode saastenäitudega manipuleerimiseks puudutab ka kümneid tuhandeid eestlasi, kes ei pruugi pettusest teadlikudki olla.

Näiteks USA-s on Volkswagen tasunud hüvitistena juba 15 miljardit ning Audi pea 6 miljardit dollarit. Ka Eesti autoomanikud saavad nüüd roboti abil kontrollida, kas nende sõidukil on petutarkvara ning kui suure kahjunõude saab autotootja vastu esitada.

Hüvitist saab nõuda nii uuena kui kasutatuna soetatud sõidukite eest ning pettus puudutab lisaks Volkswagenile ka Škoda, Audi, Mercedes-Benz, BMW ning veel mitmeid teisigi automarke.

Kuigi Volkswageni diisliskandaal on kestnud juba aastaid, on Eestis sellest väga vähe räägitud. Petutarkvara kandvate sõidukite omanikud pole teadlikud, et soetatud sõidukid ei pruugi mingil hetkel enam tehnoülevaatust läbida ja nende kasutamine võib muutuda ebaseaduslikuks. Samuti pole Eestis räägitud sellest, et sõidukiomanikud võivad petutarkvaraga auto eest küsida oma raha tagasi.

Selleks, et juhtida tähelepanu kaasaja suurimale korporatiivpettusele ja teha inimesed teadlikuks oma nõudeõigusest, on HUGO.legal koostöös advokaadibürooga Klauberg Baltics välja vöötanud Dieselgate õigusroboti. Õigusroboti kaudu on kasutajal võimalik teada saada, kas tema autol puhul on kasutatud petutarkvara ning kui suurt summat saab autotootjalt tagasi nõuda. Seejärel on võimalik advokaadibüroo abiga oma nõue reaalselt ka maksma panna.

Dieselgate õigusroboti loomist eestvedanud HUGO.legal peajurist Erki Pisukese sõnul on diisliskandaalist puudutatud autode ring väga lai. „Esmalt tuleb rõhutada, et diisliskandaal ei puuduta ainult Volkswageni sõidukeid, kuna petutarkvara on kasutatud ka paljude teiste autotootjate poolt 2005 – 2015 vahemikus toodetud diiselmootoriga sõidukitel. Dieselgate õigusrobotit kasutades märkame, et lisaks meie teedel väga levinud Volkswagenitele ja Škodadele, saab hüvitist nõuda ka Premium-klassi sõidukite nagu Audi, Mercedes-Benz ja BMW eest. Julgustan seega õigusrobotit katsetama, kuna diisliskandaalist puudutatud autode ring on väga lai,“ rääkis Pisuke. 

Nõude suurus ise sõltub auto maksumusest ning läbitud kilometraažist. Rõhutada tuleb, et hüvitist saab nõuda nii uuena kui ka kasutatuna soetatud sõidukite eest. Oletame, et isik ostis 2015. aastal Eestist uuena 75 000 eurot maksnud Audi Q7 ja tänaseks on sõiduk läbinud 75 000 km. Sisestades need andmeid HUGO.legal Dieselgate vestlusrobotisse, saame tulemuseks, et autoomanikul võib olla nõue autotootja vastu suurusjärgus 52 500 eurot.

Teise näitena võtame Eestis väga populaarse diiselmootoriga VW Passati, mille hinnaks arvestame 30 000 eurot  ja läbisõiduks 60 000 km. HUGO vestlusrobot annab vastuseks, et autotootja vastu võib nõue olla suurusjärgus 22 800 eurot. Mõlema näite puhul ületab nõude suurus nimetatud autode keskmist järelturuväärtust, mis võib lähiajal saabuva Euroopa Kohtu lahendi tõttu veelgi langema hakata. 

“Õiguslikus mõttes on autoomanikul petutarkvara kasutamise tõttu nõue autotootja, mitte auto edasimüüja vastu. Hüvitise saamise korral peaks autoomanik sõiduki tagastama, kuid huvitava aspektina on meie kolleegid Saksamaalt välja toonud, et sageli pakuvad autotootjad kompromissina mõnevõrra väiksemat hüvitist, kuid võimalust auto alles jätta. See lahendus on mitmes mõttes rahalises plaanis kõige atraktiivsem,“ tõi välja Pisuke.

Klauberg Baltics advokaadibüroo juhtivpartnerit Theis Klaubergi paneb hämmastama, et Eestis on teema suhtes täielik vaikus, arvestades autotootjate toimepandud pettuse mastaapi.

Klauberg sõnab: „Näiteks Saksamaal tehtud 231 000 tarbija massihagi Volkswageni vastu päädis 750 miljoni euro suuruse kokkuleppega. Ameerikas on Volkswagen maksnud juba ligi 15 miljardi dollari ulatuses hüvitisi, Audi ligi 6 miljardi dollari jagu. Diisliskandaal on ligikaudu 30% võrra kasvatanud autotootjaid esindavate Saksamaa suurimate advokaadibüroode käivet, mis samuti näitab, kui massiline on diisliskandaalist tulenevate nõuete menetlemine. Kuna Saksamaa kõrgeim kohus on andnud asjas juba väga selged autoomanikke soosivad juhised, on tegemist õiguslikult väga perspektiivse nõudega.”

Lisaks pettuse faktile on autotootjate käitumises väga suur keskkonnaaspekt. „Petuseadet kandvad autod on keskeltläbi 3-4 korda saastavamad, kui paberil kirjas. Testides on kinnitust leidnud ka 14-kordsed erinevused. Kasumi maksimeerimise nimel näitasid autotootjad suurt lugupidamatust keskkonna suhtes, mistõttu on õige, et nad peavad kandma selle eest ka vastutust. Kui pigistame lihtsalt silma kinni ja ei seisa aktiivselt oma õiguste eest, sillutab see teed uutele võimalikele kuritarvitustele keskkonna suhtes,“ lisas Klauberg.

HUGO.legal koostöös Klauberg Baltics advokaadibürooga pakub esmakordselt Eesti eraisikutele ja äriühingutele võimalust nõuda oma sõiduki eest raha tagasi. Dieselgate õigusrobot asub aadressil www.hugo.legal/dieselgate.

Kui robot tuvastab nõude olemasolu, saab iga õigusroboti kasutaja esmase õigusnõu diisliskandaali õiguseksperdiga tasuta.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri