Jaga seda postitust

UURING: Ajavahest tingitud väsimust peaks saama leevendada silmatilkadega

See, et saame ühe päevaga reisida teise maailma otsa, on imeline, aga sellega kaasnev nn ajavahestress tekitab inimestel tõsiseid tervisehädasid. Hiljutine uurimus näitas, et ajavahest tekkivat väsimust peaks saama vältida, kirjutab Lonely Planet.

Läbi mitme ajavööndi lennates saavad häiritud reisija loomulikud ööpäevased bioloogilised rütmid, sest sihtkohas on organismile mitteootuspärane valgusrežiim. Ajavahestress tekib lendudel idast läände ja vastupidi.

Näiteks istudes kl 17 Helsingist lennukile ja lennates otse Taisse Bangkokki, kestab lend 9 tundi ja 40 minutit. Soomes on kohale jõudes kellaaeg öösel 2.40, aga sihtkohas 6.40. Organismi sisemine kell eeldab, et on veel öö ja pimedus, aga Bangkokis lennukist maha astudes särab juba päike.

Nii tekib reisijal päeval unisus ja öösel ei saa ta magama jääda. Kogu keha on väsinud, osal inimestel tekivad iiveldustunne, kõrvetised ja survetunne kõhus.

Ajavahestressi süvendavad veelgi vahemaandumised, sest maandudes ja õhku tõustes muutub lennukis õhurõhk ja see halvendab reisija hilisemat enesetunnet. Seega tasuks valida otselennud, et organismi vähem kurnata.

Üldjuhul möödub ajavahestress 24-48 tunniga, aga mõni inimene ei suuda ka nädalaga sellest välja tulla. Eriti halvasti mõjub ajavahestress neile, kelle päevakava on väga täpselt paigas.

Ajakirjas Journal of Physiology avaldatud uurimus tõi välja, et inimese silma võrkkestas on rakud, mis saadavad signaale meie aju bioloogilist kella kontrollivasse ossa. See avastus võib aidata luua silmatilku, mis neid signaale reguleeriks.

“Meie põnevad uurimistulemused näitavad potentsiaalset uut farmakoloogilist teed sisemise bioloogilise kella ülekavaldamiseks,” ütles Edinburghi neurofüsioloogia ülikooli juhtivuurija, professor Mike Ludwig.

See võtab palju aega, et seesugused silmatilgad saaks loodud ja kasutusele võetud. Niipea seesugust abi leida ei saa. Seni tuleb ajavahega hakkamasaamisel kasutada teadaolevaid meetodeid.

Kuidas vähendada ajavahestressi?

Apotheka proviisor Kristiina Sepp soovitab järgmisi abinõusid.

Et reisimisel ajavahega võimalikult kiiresti harjuda, tuleks hakata end juba enne reisi sihtkoha kellaaegadega harjutama – nihutada tunnikese võrra näiteks kas või magamaminemise aega. Lennukisse astudes tuleks kellaaeg kohe sihtkoha aja järgi paika seada ja püüda siis selle järgi kohanduda.

Jooge kogu reisi vältel rohkelt vett, ent sööge vähem kui tavaliselt. Nimelt on Harvardi ülikooli teadlased välja selgitanud, et ajus on peale unetsüklit reguleeriva nn kontrollkella ka söögiaegu kontrolliv kell, mistõttu saavad reisijad, aga ka vahetustega töötajad, väsimust nii-öelda petta mittesöömisega.

Kindlasti tuleks vältida alkoholi tarvitamist, ka unerohu kasutamine pole ajavahe mõju leevendamisel tõestatud – tegelikult võib see uue ajavööndiga harjumiseks kuluvat aega isegi pikendada, rääkimata sellest, et unerohi kui retseptiravim võib lennutingimustes suisa ohtlikuks osutuda.

Kui tulebki uni valel kellaajal peale, peaks jälgima, et uinakud ei kestaks kauem kui pool tundi. Siis ei teki nii suuri probleeme ööunne jäämisega. Apteegitoodetest soovitan reisile kaasa võtta melatoniinikapslid, mida kasutatakse just unehäirete, ajavahestressi, aga ka kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatonin lühendab uinumiseks kuluvat aega ning kergendab ajavööndivahetuse väsimusega seotud kaebuseid. Melatoniini tuleks võtta sihtkohta jõudes esimestel teisipäevadel enne ööund, üks kapsel korraga.

Itta lennates on ajavahestress suurem

Ajavahest tekkiva väsimuse põhjusi on uuritud kümneid aastaid, aga kuidas see konkreetsetele inimestele nende igapäeva elus mõjub, seda on raskem uurida. Üks uuring on aga selle probleemiga põhjalikult tegelenud.

Teadlased jälgisid 20 aasta jooksul USA pesapalliliiga MLB mänge ja mängijaid, et saada teada, kuidas pidev reisimine mõjutab mängijate sooritusvõimet.

Pesapallurid lendavad hooaja jooksul väga palju ja ajavahe võib olla kuni kolm tundi. Uuring näitas, et enim mõjutab mängijate sooritusvõimet see, kui lennati läänest itta.

Kui lendame idast läände, saab inimese organism päevas mõne lisatunni ja meie keha tuleb ajavahega paremini toime kui lendame vastassuunas ja ajaliselt kaotame päevas mitu tundi.

Uurijad märkasid, et läände lennates kulub pesapallurite organismil taastumiseks vähem kui ööpäev iga ajavahest tekkiva tunni kohta. Itta lennates kulub aga taastumiseks iga kaotatud tunni kohta poolteist ööpäeva.

See vahe pole küll suur, aga see on siiski märgatav.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri