Jaga seda postitust

UURINGUD: Lapsed kasutavad üha enam nutiseadmeid – kas selles peitub ka riske?

Nutitelefonid ja tahvelarvutid on saanud laste igapäevaseks kaaslaseks, mida kasutatakse aina rohkem. Sellel on nii oma plussid, ent unustada ei tohi ka ohte.

Kasvatusteadlane, TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter kirjutas hiljuti Postimehes sellest, et nutiseadmete soetamisega kaasneb mitmesuguseid riske. Näiteks see, et laste sooritusvõime vaimset pingutust nõudvates tegevustes väheneb ning digieufooria ohud tuleks läbi mõelda ja lapsega läbi arutada.

Täna esitles NutiKaitse 2017 projektirühm laiaulatuslikku ja esinduslikku nutiturvalisuse uuringut, mis muuhulgas näitas, kuidas on muutunud laste nutiseadmete kasutamine viimase kolme aasta jooksul.

Uuringust selgub, et nutiseadmete kasutamine on viimase kolme aastaga suurenenud 18% võrra 6-14-aastaste laste seas, 24% võrra vanuserühmas 50-64 ja üle 65-aastaste seas 5%.

2014. aastaga võrreldes on suurenenud 6% võrra ka nende lapsevanemate hulk, kes tunnevad huvi selle vastu, mida nende lapsed nutiseadmetes teevad.

Laste nutitelefoni ja tahvelarvuti kasutamise juures on märgatav muutus selles suunas, et lapsed on hakanud vähem neid kasutama igal ajal ja nii palju, kui soovivad.

Nutitelefonide puhul on suurenenud nende hulk, kes kasutavad “igal ajal, aga korraga teatud aeg” ning “ainult kindlatel aegadel (päevas või nädalas)”.

Samas tahvelarvuti näitajad sellest erinevad. (Vt alumist tabelit.)

Suurenenud on ka inimeste arv, kes peavad oluliseks nutiseadme kaitsmist ekraaniluku, viirusetõrje parooli vms. Kui 2014. aastal kaitses oma telefoni ekraanilukuga 69% vastanutest vanuserühmas 15+, siis 2017. aastal oli see on 82%. 6-14 aastaste puhul on vastavad numbrid 69% 2014. aastal ja 75% 2017.aastal.

“Nutiseadmete kasutamine muutub järjest populaarsemaks, mistõttu on oluline rääkida ka nende seadmetega seotud turvalisest käitumisest. Uuringust selgub, et täiskasvanud küll käituvad turvalisemalt oma nutiseadmetes aga nende riskitaju on madalam kui 2014. aastal ja inimesed kipuvad mõtlema, et minuga kindlasti ei juhtu midagi. Madal riskitaju aga paneb inimesed mitteturvaliselt käituma,” ütles NutiKaitse 2017 projekti koordinaator ja Vaata Maailma SA juhataja Kristi Kivilo.

Uuringu viis läbi Kantar Emor. Vanuses 15+ oli vastanuid 1600. Lapsi vanuses 6-14 vastas 503. Uuringu tulemustega saab tutvuda siit.

Millised on nutiseadmete kasutamise riskid väikelaste arengus?

NutiKaitse 2017 tellitud küsitluse kõrvale on huvitav panna üks teine hiljuti uuring, mida tasub lugeda väikelaste vanematel.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni tudengi Inger Aguri tänavune bakalaureusetöö oli teemal “Nutiseadmete kasutamise võimalused ja riskid väikelaste arengus: Tartu linna sõimerühmade õpetajate hinnangud“.

Järgnev on bakalaureusetöö kokkuvõte.


Bakalaureusetöö peamiseks eesmärgiks oli kaardistada võimalusi ja riske, mida Tartu linna sõimerühmade õpetajad tajuvad nutiseadmete kodusest kasutamisest väikelaste arengule. Lisaks sooviti teada saada, mida peavad õpetajad oluliseks lapse nutiseadmete kasutamise juures lähtuvalt enda kogemusest rühmaarvuti kaasamisel õppetöösse vahetult lastega.

Vastuste saamiseks viidi läbi 14 poolstruktureeritud ekspertintervjuud staažikate sõimerühma õpetajatega. Tulemusi analüüsiti kvalitatiivse temaatilise sisuanalüüsi meetodiga. Selgus, et väikelaste õpetajad ei pea nutiseadmete kasutamist väikelapse arendamisel oluliseks.

Nutiseadmete peamise võimalusena toodi välja seda, et ekraanimeediumid võivad olla üheks õppeprotsessi osaks, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada ja nende vahel seoseid luua.

Mõned õpetajad leidsid, et tahvelarvutiga tegutseda laskmine arendab lapse silma ja käe koostööd, kuid suurem enamus pedagoogidest arvasid, et nutiseadme ekraanil näppude liigutamine ei arenda üldist käelist tegevust, mis on kognitiivse arengu toetamisel oluline.

Mõne intervjueeritava sõnul annavad nutiseadmed lastele ühise jututeema. Lisaks peeti ekraanimeediumeid headeks distsiplineerimisvahenditeks.

Üle poolte õpetajatest ütlesid, et sõimerühmades on varasemast rohkem kähmlemist, mis pedagoogide arvates võib muuhulgas tuleneda vanemliku vahenduseta nutiseadmetes tegutsemisest.

Veel leiti, et lapsed on kärsitud, sest nutiseadme kasutamine on väikelapse jaoks lihtne ning kõike, mis ekraanil valesti läheb, saab kiiresti kustutada ja tegevusega uuesti alustada.

Õpetajad olid tähele pannud, et sõimeealistel lastel on nutiseadmete kasutamisest tekkinud moonutatud reaalsustaju ja raskusi mängus stsenaariumite järgimisel. Lisaks leiti, et nutiseadmete abil omandatud võõrkeele oskus on kiiduväärt, kuid sõimeeas võib see emakeelsete sõnade õppimise perioodil lastes segadust tekitada.

Vaatamata ohtudele, leidsid kõik õpetajad, et nutiseadmeid võivad olla head abilised lapse õpetamisel, kuid enne ekraani ette istumist on vaja eseme või olukorraga reaalses elus tutvust teha. Seejärel soovitavad õpetajad uuest asjast rääkida, raamatuid vaadata ning alles siis täiendavalt nutiseadmes mõnda hästi läbimõeldud, esteetilist ja vanema poolt varasemalt üle kontrollitud multifilmi või mänguga tegeleda.

Õpetajad ütlesid, et väga oluline on jälgida, et lapsel oleks vaadatava vastu aktiivne huvi ning rõhutasid seaduspärasusi, et mida väiksem laps, seda suurem peab olema ese või nutiekraan ning õppimise kvaliteet ei tulene mitte paljude väikeste infokillukeste andmisest, vaid vähese rahulikust selgitamisest.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri