Jaga seda postitust

VAIDLUS ja SOLVUMINE: Hiina andis India aladele ühepoolselt uued nimed

India ja Hiina vaidlus piirialade üle sai eile jätku, kui Hiina teatas, et muudab ühepoolselt kuue piirkonna kohanimed Arunachal Pradeshis. See samm ei vääriks tähelepanu, kui Arunachal Pradesh oleks ametlikult Hiina ala – tegu on aga India koosseisu kuuluva osariigiga.

Sisuliselt pole nimede muutmisel India jaoks tähtsust, aga suure ja uhke rahvana on see neile mõistetavalt solvav.

“Hiina standardiseeris Lõuna-Tiibeti kuue paiga nimed. See on ala, mis on Hiina territooriumi osa, aga mille mõned piirkonnad on praegu India kontrolli alla,” teatas Hiina riigimeedia.

Hiina avaldus tuli päev pärast seda, kui Dalai-laama (81) lõpetas oma nädalase visiidi Arunachal Pradeshi.

India reageeris Hiina teatele emotsionaalselt. India TV veebiportaali teatel ütles info- ja ringhäälinguminister Venkaiah Naidu, et “iga toll” Arunachal Pradeshist on India oma ja Hiinal ei ole õigust anda nimesid India aladele.

“Arunachal Pradesh on täielikult India osa ja India maa. Hiinal pole mingit asja anda nimesid ühelegi selle piirkonna paigale. Ma ei tea, miks nad selle sammu astusid,” lausus Naidu.

Varem tuletas välisministeeriumi pressiesindaja Gopal Baglay Hiinale meelde, et naaberriigi territooriumil nimede muutmine ei muuda illegaalset okupatsiooni legaalselt.

Indial on lahendamata piirivaidlused Hiinaga, mis 1962. aastal eskaleerusid Hiina-India sõjaks.

2005. aastal sõlmisid riigid kokkuleppe, millega pidid lahendama kaua kestnud vaidluse Himaalaja mäestikku jääva piirilõigu üle. Hiina võttis tookord formaalselt tagasi nõude Sikkimi osariigile. Selle ajani võitsid mõlemad pooled, et naaber okupeerib just temale kuuluvat maa-ala. India süüdistas Hiinat Kašmiri okupeerimises, Peking aga väitis endale kuuluvat Arunachal Pradeshi.

2003. aastal tunnustas India formaalselt Tiibeti autonoomse piirkonna kuulumist Hiina rahvavabariigi koosseisu. Hiina nõustus siis omakorda arutama Sikkimi küsimust.

Dalai-laama visiidi järelmõju

Tiibeti vaimne juht Dalai-laama oli India kirdeosas Arunachal Pradeshis aprilli alguses. Hiina teatel avaldas see visiit “negatiivset mõju” kahepoolsetele suhetele ja hoiatas, et India ei õõnestaks Bekingi huvisid, vahendas BBC.

India pole seda Hiina teisipäevast avaldust veel kommenteerinud. Küll aga on väitnud, et Dalai-laama visiidi eesmärk oli puhtalt usuline. See pole ka esimene kord, kui Tiibeti vaimne liider Arunachal Pradeshi külastab. Ta on seda teinud ametlikke visiite 1983., 1997., kaks korda 2003. ja 2009. aastal.


Vaidlusalune Arunachal Pradesh

See on on India osariik, mis piirneb läänes Bhutani, põhjas Tiibeti ja idas Birmaga, lõunas Assami ja Nagalandi osariikidega.

Arunachal Pradesh, mida varem nimetati NEFA (North East Frontier Agency), oli 1987. aastani Assami osariigi osa. Talle anti osariigi staatus, arvestades julgeolekukaalutlusi idapiiril ning Hiina ja India vahelisi pingeid.

Hiina peab Arunachal Pradeshi endale kuuluva Tiibeti osaks.

Osariigi rahvastik on etniliselt mitmekesine. 2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 64,2 % elanikest adivasid, mis on ühisnimetus erinevatele põliselanike hõimudele, mida kokku on osariigis üle 100. Neist 25 on üle 5000 liikmega.

Põliselanikud räägivad eri tiibeti-birma keeli. Immigrantide seas räägitakse enim bengali, nepali ja hindi keelt.

34,6 % elanikest on hinduistid, 18,7 % kristlased, 13,0 % budistid ja 1,9 % muslimid. 31,6 % tunnistavad teisi, valdavalt animistlikke usundeid.

Osariigi pindala on 83 743 ruutkilomeetrit. Elanikke oli 2011. aastal ligi 1,4 miljonit.

Allikas: Wikipedia

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri