Jaga seda postitust

Värske uuring näitab esimest korda, kui kiiresti on meretase 20 aastaga kerkinud

jäämägi Gröönimaa veetase

Jäämägi Gröönimaa rannikul. F: Pixabay.com

Teadusajakiri Nature Climate Change avaldas eile kõige värskema uuringu, mis näitab, kui kiiresti on maailmamere veetase viimasel kahel aastakümnel tõusnud.

Keskmine globaalne meretase on tõusnud kiiremini aastail 1993-2014 kui varasematel dekaadidel. Nimetatud aastail on veetaset mõõdetud satelliitide abil.

Uuringus osalenud teadlased märgivad artikli kokkuvõttes, et meretaseme tõus peaks veelgi kiirenema järgneva sajandi jooksul.

Samas senise rohkem kui sajandi jooksul täheldatud veetaseme tõusu kiirenemisest pole olnud täpseid andmeid just viimase kahekümne aasta kõrgusmõõtmiste kohta. Nüüdne uuring aga tõestab, et keskmine globaalne meretaseme tõus on suurenenud 2,2 millimeetrilt 1993. aastal 3,3 millimeetrini 2014. aastal.

Rahvusvaheline teadlaste uurimisrühm võrdles satelliidiandmeid muude keskkonnamuutustega, mis on andnud panuse meretaseme tõusu.

Uuringus osalesid Hiina, Austraalia ja USA teadlased ning see saadeti ajakirjale Nature Climate Change eelmise aasta oktoobris. Pärast artikli kontrollimist ja andmete usaldusväärsuse kinnitamist avaldati see veebis eile.

Gröönimaa liustikel oluline roll

Statistiliselt märkimisväärse panuse meretaseme tõusu on andnud ainult Gröönimaa liustike sulamine. Sealse jääkihi sulamine andis 1993. aastal 5% kogu maailmamere veetaseme tõusust, aga 2014. aastal oli Gröönimaa jää sulamise osatähtsus üldisest tõusust juba 25%.

Uuringu kaasautor Xuebin Zhang ütles Sidney Morning Heraldile, et praegu pole võimalik öelda, kas seesugune Gröönimaa jää osatähtsuse kasv jätkub praegusel tasemel või kiireneb.

“Teine võimalus on, kui võtta arvesse globaalset kliima soojenemist ja kasvuhoonegaaside emissioone… kui me ei tee selle hädaolukorraga hakkamasaamiseks midagi, siis Gröönimaa ja Lääne-Antarktika jääkihi osatähtsus (üldises veetaseme tõusus) suureneb jätkuvalt,” lausus Zhang.

Zhangi sõnul kerkis merevee tase 1900. aastal 1,6-1,7 millimeetrit aastas. “Nüüd on meil tõus laias laastus 3 mm aastas. Selle sajandi lõpuks räägime võib-olla 5-8-millimeetrisest veetaseme tõusust aastas,” lausus Zhang.

Viimase 25 aasta jooksul on aga kõige suurema osa veetaseme tõusu andnud mitte jääkihi sulamine, vaid ookeani termiline paisumine. See tähendab seda, et vee soojenemisel see paisub ja ookean laieneb. See on andnud veetaseme tõusust umbes ühe millimeetri aastas, rääkis Zhang.

Uurimustöö aga leidis, et kui termilise paisumise osatähtsus üldises veetaseme tõusus on jäänud alates 1993. aastast samaks, siis jääkihi ja liustike sulamise ühine roll on suurenenud 50 protsendilt 1993. aastal 70 protsendini 2014. aastal. Sellesse on arvestatud ka Gröönimaa liustike sulamine.

Dr Zhang lausus, et uurimus tõstab esile kliimamuutuste leevendamise tähtsust ja seda, et rannikualadel tuleb tegeleda veetaseme tõusuga kaasnevate tagajärgede ennetamisega.

Madalad piirkonnad kaovad merre

Tänavu aprillis kirjutas Reisiportaal, et maailmamere veetaseme tõus mõjutab suurt osa rannikuäärsetest riikidest, ka Eestit, aga eriti tõsine oht on muuhulgas Vietnamile. Ligi 100 miljoni elanikuga riigi lõunaosa on peamine riisikasvatuse piirkond, mis vaikselt merre kaob.

Vietnami naine Mekongi mangroovitihnikus

Vietnami naine Mekongi mangroovitihnikus. F: Pixabay.com

Mekongi delta on riisikasvatuse keskus. Vietnami maavarade ja keskkonnaministeerium ennustas, et ookean neelab 2100. aastaks rohkem kui kolmandiku Mekongi aladest, ujutades üle ka Ho Chi Minh City. See on riigi suurim linn, kus elab üle 7 miljoni inimese.

Riisikasvatusele tähendab see hävitavat hoopi – Vietnam on maailma suuruselt teine riisieksportija ning majandusele see väljavaade just suurt edu ei ennusta.

Loe seda artiklit pikemalt siit.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri