Jaga seda postitust

VEEALUSED SALADUSED: Eesti vetes uppunud laevadest saavad turismiobjektid

Lääne-Eesti Turism, Muinsuskaitseamet ja veel mitu Eesti, Soome ning Rootsi organisatsiooni on alustanud tähelepanuväärset projekti – kolme riigi vetes saavad sukeldujad hakata käima uudistamas laevavrakke.

laevavrakid

F: Lääne-Eesti Turism

Läänemerre uppunud laevade vrakid on hästi säilinud ning annavad harukordse võimaluse heita pilk sadu aastaid tagasi seisma jäänud meremehe argipäeva, teatas Lääne-Eesti Turism. Läänemeri on justkui suur veealune muuseum, mis ootab külastamist.

BALTACARi nime kandva projekti käigus luuakse Läänemere piirkonda turismiatraktsioon, mis koosneb Eesti, Rootsi ja Soome laevavrakkidest. Vrakid on varustatud ankrupoide ja infotahvlitega ning veebis on üleval vrakkide ajalugu ja 3D mudelid.

Samuti ühendatakse jõud ühiseks veealuse päranditurismi turunduseks ja tutvustamiseks, et tõsta teadlikkust Läänemere unikaalsest veealusest kultuuripärandist, headest säilimistingimustest ning veealuse pärandi potentsiaalist piirkonna turisminduse arendamisel.

BALTACAR on Eesti-Soome-Rootsi koostööprojekti partnerid on MTÜ Lääne-Eesti Turism, Eesti Muinsuskaitseamet, Museovirasto (FIN), Statens Maritima Museer (SWE), Adrianto OÜ (EST), Aalto Group Oy (FIN) ja Haninge kommun (SWE).

Projekti rahastatakse Interregi Kesk-Läänemere programmist ja selle kogumaksumus on 1,6 miljonit eurot, millest toetuse osa on 1,29 miljonit. Lääne-Eesti Turismi projektitegevuste eelarve on 13 400 eurot.

2017. aasta suvel välitööde käigus kaardistati ja filmiti üles uppunud laevavrakid Saaremaa ja Hiiumaa vetes, mida “veealuses muuseumis” eksponeerida Muinsuskaitse loal koos sukeldumisklubidega. Filmitud laevavrakkidest tehakse 3D mudelid, mida saavad tulevikus näha veebis ka need, kes vee alla minna ei taha.

Eesti laevavrakid

Aurulaev E. Russ:

ehitati Stettin Oderwerke laevatehases 1909. aastal. Laeva pikkus 93,3 ning laius 13,4 meetrit, mahutavus 2439 brt.

Algselt Saksa laevanduskompaniile Ernst Russ kuulunud alus anti 2. juulil 1919 üle Inglismaale. 15. septembril 1919 teel Bordeaux´st Tallinna sõitis Russ Tahkuna poolsaare all ujuvale miinile kell 4 hommikul. Ehkki vahimadrus märkas miini, oli laeva päästmiseks juba hilja. Laev uppus 15 minuti jooksul.

27 isikust koosnev meeskond ja 8 reisijat pääsesid õnnetusest eluga. Plahvatuses sai haavata üks meeskonnaliige. Russi peal oli lisaks meeskonnale ka seitse sõdurit. Laeval oli kaupa peaaegu 2 miljoni dollari eest sh ligi poolsada autot. Lisaks autodele veel tagavaraosad ja 2 mootorratast.

Laeva trümmis olid peamiselt toiduained: soolaliha, peekon, sardiinid, oleomargariin, äädikas, kuivatatud kartulid ja porgandid, naeris ja sibul, ploomid ja leib, marmelaad, kondenspiim, kohv, tee. Lisaks veel tubakas, sigaretid, küünlad, käterätikud, saapad, üleriided, medikamendid. Laeva tekile oli paigutatud ligi 102 vaati alkoholi.

Pärast õnnetust päästeti E.Russi lähedalt merest ja rannast kõikvõimalikku kraami, mis rannavalve, Kärdla miilitsa ja kohalike elanike ühisjõul Haapsalu linna kokku koguti ja 30. septembril raudteed pidi Tallinna saadeti. Kokku päästeti 11 631 dollari väärtuses kaupa: paarkümmend vaati piiritust (3400 liitrit), umbes 100 kasti arstirohtusid, 1 kast söögikraamiga, 3 auto õhukummi, 20 tühja roostetanud ja katkist plekknõu, mõned vaadid tärpentini, 13 puust käru raami, 1 vaat äädikat ja 3 päästerõngast.

Pärast Vabadussõda üritati mitu korda kaubalaeva vrakk uuesti üles leida ja lammutamistööd ette võtta, ent tõenäoliselt tulutult. (Allikas: Muinsuskaitseamet).

Allveelaeva „Akula“:

ehitamist alustati 1906. aastal Peterburi Balti laevatehases allveelaevakonstruktori Ivan G. Bubnovi projekti järgi ja seda loetakse esimeseks Venemaal väljatöötatud allveelaevatüübiks. 1909. aastal oli allveelaeva veeskamine ja alustati testimisega, mis lõppes 1910.

1911. aasta märtsis määrati 2. allveelaevade divisjoni Tallinnas ja sama aasta septembris võeti teenistusse. 1915 talvel paigaldati allveelaeva tekile 47 mm kahur ja lisati 4 miini kinnituskohad roolimaja taha tekile. 20. veebruaril 1915 määrati komandöriks kapten N. Gudim.

17. märtsil 1915 viidi üle Läänemere allveelaevade diviisi 3. divisjoni. Sama aasta novembris hukkus ja esialgu oletati, et läks tormise ilmaga miiniveeskamisel Klaipeda piirkonnas miinide nihkumise tõttu ümber ja uppus. Läänemere laevastiku nimekirjast kustutati 15. märtsil 1917. Hukkus 35 meeskonna liiget.

“Akula” osales I maailmasõja merelahingutes Läänemerel ja teda loetakse esimeseks torpeedorünnaku teinud vene allveelaevaks. (Allikas: Muinsuskaitseamet)

Suurtükipaat-miinitraaler HMS Myrtle:

ehitati 1915-1916 Inglismaal. Jõuseadmeks 1400 hj aurumasin, kiirus 17 sõlme. Relvastuseks kaks 102 mm ja kaks 47 mm kahurit. Meeskond 79. Hukkus miinil Saaremaa lähistel 15. juulil 1919. aastal. Hukkus 6 meest. Vrakk leiti üles ning uuriti 1988 Vene hüdrograafiateenistuse poolt. Uuriti 1999 ja 2000 Meremuuseumi välitööde käigus. (Allikas: Muinsuskaitseamet)

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kaotatud salasõna

Registreeri