Jaga seda postitust

VIDEO: Eesti kauneim – Ants Laikmaa majamuuseum

Kummardus ka kõigi teiste Eesti majamuuseumite ees, ent Läänemaal asuv Ants Laikmaa majamuuseum ületab oma ilu poolest kõiki ning on muuseumite seas säravaim pärl. 

Lääne-Nigula vallas asuva muuseumi teeb eriliseks loomulikult selle sisu, kuid loodus, mille keskel see omapärase arhitektuuriga hoone on, tõstab majamuuseumi väärtust oluliselt.

Laikmaa muuseumit ümbritseb park, kuhu on puu istutanud paljud Eesti kultuuritegelased. Pargis on üle 250 taimeliigi.

Igal kevadel pistavad maja maakividest vundamendi vahelt pea välja kollaste põskedega nastikud, kes päikese käes pulmamänge mängivad. Kes soovib neid vaadelda, peab vaikselt ühel paigal püsima ja ootama – nastikud on tähelepanelikud ning kui tunnetavad ohtu, kaovad kiiresti kivide vahele.

Ants Laikmaa (05.05.1866 − 19.11.1942) oli Eesti kunstiajaloo üks kirevamaid isiksusi, tuntud kui portretist ja maastikumaalija, kelle lemmiktehnikaks kujunes pastell. Siin Kadarpiku külas Tammiku talu maadel alustas kunstnik oma kodu rajamist 1917. aastal, mis päädis 1932. aastal Tallinnas ateljeekooli sulgemise ja Taeblasse kolimisega. Selleks ajaks oli valminud Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis kunstniku maja.

1960. aastal avatud majamuuseumis asuvad kunstniku ateljee, töö- ja eluruumid. Kaunis park ja kunstniku viimne puhkepaik on talukompleksi lahutamatu osa.

Ants Laikmaa (kuni 1935 Hans Laipman) sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Eesti kunsti üks suurmehi õppis maalimist Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias. Seejuures sai Laikmaa hakkama omapärase ettevõtmisega -1891 a sügisel läks ta jalgsi Riiast Düsseldorfi, käies kuue nädalaga üle 2600 kilomeetri.

Tema lemmiktehnikaks oli pastell. A. Laikmaa maalis peamiselt loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Rahvariides neidude ja talutaatide kujudes ning külamotiivides avaldus kunstniku rahvusromantiline meelsus. Paljudele oli ta pastelliviruoosina eeskuju andev.

Austatud kunstipedagoogi ja -kriitikuna pidas ta 1903 – 1932 Tallinnas populaarset ateljeekooli, kus õppis hulk Eesti tuntud kunstnikke. Korraldades kunstinäitusi ja organiseerides Eesti Kunstiseltsi (1907), oli ta Eesti rahvusliku kunsti teerajaja. Innuka vanavara kogujana üks Eesti Rahva Muuseumi (1909) mõtte algatajaid.

Kasvanud vahetus sidemes looduse ja metsaga, asus Laikmaa 1920ndatel aastatel Haapsalu lähedale Taeblasse talu ehitama.

1932.a sulges ta Tallinnas ateljeekooli ja kolis Taeblasse, kus oli valminud tema ideaalide väljendusena Eestis ainulaadne rahvusromantilises stiilis tõeline kunstniku maja. Päris valmis see maja ei saanudki – 19. novembril 1942 Ants Laikmaa suri.

Ta maeti enda rajatud maja ümbritsevasse parki, kus on üle 250 taime- ja puuliigi. Park säilitab mälestusi ka Laikmaad Taeblas külastanud Eesti kultuuritegelasi. Seal on Laikmaa poolt pühendatud üheksa nimelist tamme Marie Underile, Friedebert Tuglasele, Gustav Suitsule jt.

Meistri majamuuseum avati 1960 Läänemaa Muuseumi filiaalina. Just Laikmaa oli tolleaegsele Läänemaa Muuseumile esimene energiline vanavara annetaja.

Majamuuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek ja tütre Aino Maria Kilpiö elukäiku kajastav mälestustuba. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Meistri maja omapärane arhitektuur, suvemaja ja park moodustavad ühtse terviku.

Loe muuseumi kohta siit

Jaga seda postitust

1 kommentaar

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri