Jaga seda postitust

VIDEO: Itaalias otsitakse järvest maailma vanimat lõbusõidulaeva

Nemi järv Itaalias. F: Wikipedia

Nemi järv Itaalias. F: Wikipedia

Itaalias plaanitakse süvendada Lazio piirkonnas asuvat Nemi järve, et leida järve põhjast üles Rooma imperaatori Caligula lõbusõidulaev. Väidetavalt järves asuv rohkem kui 2000 aastat vana laevavrakk on 122 meetrit pikk, kirjutab Times of London.

“Kui see on seal ja see on nii pikk, siis on tegu maailma esimese luksuslaevaga,” ütles Nemi linnapea Alberto Bertucci, kes korraldab otsingutöid.

Kroonikud on kirjutanud, et Caligula armastas luksust, tema lõbusõidulaev oli kaetud mosaiikidega, seal pakuti süüa ja juua ning laeval olevat olnud isegi soojaveevarustus.

Keegi ei tea, mida lõbusõitudel täpselt tehti, aga mõnes asjas on ajaloolased enam-vähem kindlad. Laeval pakuti ohtralt süüa ja juua, mis oli Roomas tavapärane, aga võimalik, et laeval tehti ka seksuaalseid vägitükke, nagu pakkus Caligula biograafia autor Anthony A. Barrett.

Barretti sõnul ei olnud Caligula siiski see, kes esimesena lõbusõidulaevade ehitamise ette võttis. Vanad egiptlased lõbutsesid seesugustel laevadel varem.

Varem on leitud kaks laeva (vaata videost)

Nemi kalamehed ja sukeldujad on pikka aega rääkinud lugusid sellest, et järve põhjas on tohutu laeva vrakk. Nemi linnapea kavatseb nüüd kasutada sonarit, et mudast järvepõhja täpsemalt uurida.

Kunagise Itaalia diktaatori Benito Mussolini ajal 20. sajandi alguses avastati Nemi järvest kaks Caligula lõbusõidulaeva, mis olid hästi säilinud. Mõlemad hävinesid Teise maailmasõja ajal.

Anthony A. Barrett siiski ei usu, et järvest leitakse ka kolmas lõbusõidulaev, aga kui see peaks juhtuma, peaks laev olema hästi säilinud. Puu säilib sajandeid, kui keskkond on stabiilne, ütles Barrett.

Kes oli Caligula

Caligula (Caius Caesar Germanici Caesaris Augusti Augustus Germanicus; sünninimi Gaius Julius Caesar Augustus Germanicus oli Vana Rooma keiser 37. aasta 18. märtsist kuni oma surmani, kirjutab Wikipedia. Caligula tapsid tema enda ihukaitsjad.

Caligula kaasaegsed kirjeldavad teda enamasti õela, lõbujanulise, ülimalt edeva ja vaimselt ebastabiilse valitsejana. Tänapäeva ajaloolased suhtuvad sellistesse väidetesse sageli skeptiliselt, sest säilinud ajalooürikute autoriteks on peamiselt senaatorid, kes olid Caligula poliitilised vastased, nendib Wikipedia.

Võib siiski kindlalt väita, et kogu oma lühikese valitsusaja vältel püüdis Caligula suurendada keisri isiklikku võimu. Ta pööras palju tähelepanu ambitsioonikatele ehitusprojektidele ning tema elupaikade luksus oli kurikuulus. Roomas algatas ta kahe uue akvedukti ehitamise: Aqua Claudia ja Anio Novus. Tema valitsusajal annekteeris Rooma impeerium Mauretaania kuningriigi ja muutis selle Rooma provintsiks.

Caligula sai keisriks (37–41) Tiberiuse surma järel ja kogu printsipaadi valdused ja tiitlid pärisid Caligula ja Tiberiuse pojapoeg Gemellus ühiselt. Caligula meeldis paljudele, kuna ta oli populaarse Germanicuse poeg. Toetuse kindlustamiseks jagas ta preemiaid sõjaväelastele, sealhulgas Pretoriaanidele, linna üksustele ja armeedele väljaspool Itaaliat. Ta lasi oma nõo Tiberius Gemelluse hukata.

Aastal 38 keskendus Caligula poliitilistele ja avalikele reformidele. Ta avalikustas riigi rahandust puudutavad andmed, tühistas teatud maksud ja jagas spordiüritustel rahvale auhindu. Ta lubas uusi liikmeid ratsanike ja senaatorite klassi. Tema kõige olulisem tegu oli demokraatlike valimiste tava taastamine.

Jaga seda postitust

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata. Nõutud väljade juures on märge *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

Vasta: *

Kaotatud salasõna

Registreeri