Kaasaegne maantee on seal õgvendatud ja asub veidi põhja pool, mistõttu mõisa sirge sihitee algab kasutamata jäänud vana tee looke äärest.
Väike-Rõude mõisa (saksa k Klein-Ruhde) on rajatud eraldiseisva üksusena 16. sajandi lõpul. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Harry von Maydell.
Tõenäoliselt 18.-19. sajandi vahetusel valmis mõisas suur kahekorruseline varaklassitsistlik peahoone. Hoone tegi ainulaadseks asjaolu, et enamik esinduskorruse – teise korruse – ruume olid kaetud maalingutega. Midagi säärast oli Eestis kõrvale panna vaid Norra mõisas Järvamaal.
Teise maailmasõja järel oli hoone kasutusel korteritena, kuid jäeti 1960ndatel aastatel maha, sest ta hakkas tugevalt lagunema.
Hoone lagunes lõplikult ja varises kokku 1970ndatel aastatel, sh hävisid ka kõik ainulaadsed maalingud.
VAATA KA TEISI VIDEOID SARJAST “Kuulsusrikastes varemetes”:
• Salapärane Kiltsi rüütlimõis
• Ainulaadse arhitektuuriga Uugla mõis
• Võnnu mõis ja selle maaliline park
Praegu on müürid kahe korruse kõrguses alles vaid otstes, keskosas on teise korruse müürid varisenud. Kõrvalhoonetest on alles tühiseid müüriosi.
Vanade puudega park ja tiik on maalilised. Ümbruskonnas on mitu mõisa juurde kuulunud lagunenud hoonet.
Mõisasüdames filmiti 1970ndate aastate lõpul 1905. aasta sündmusi kajastava filmi “Jõulud Vigalas” Vigala mõisahoone põletamisstseen.
Allikana kasutatud: Eesti mõisaportaal
Pingback: Reisiportaali video: Metsa peitunud suursugune Väike-Rõude mõis Läänemaal - Läänemaa ja Haapsalu uudised | Läänlane.ee